Põltsamaa staadioni kettaheiterekord läks Kanteri nimele

Kui pühapäeval sai Jõgeva uus staadion endale väärika odaviskerekordi, siis kaks päeva varem varises Põltsamaa staadioni niisama väärikas kettaheiterekord. Värske olümpiavõitja Gerd Kanter heitis Suurte Tõllude nime kandval traditsioonilisel heitjate võistlusel uueks staadionirekordiks 68.57.

Senine rekord – 68.03 – oli Sydney ja Ateena olümpiavõitja, leedulase Virgilijus Alekna püstitatud. Nii et Põltsamaal on viimasel ajal kombeks, et staadioni kettaheiterekord püsib olümpiavõitja nimel.

Seekord sai Põltsamaa publik Suurte Tõllude võistlusel näha nelja kõrgeklassilise kettaheitja esinemist. Gerd Kanter heitis staadionirekordi kohe esimesel katsel. Teiseks tulnud venelase Bogdan Pištšalnikovi parim tulemus oli 61.93 ja kolmandaks tulnud Märt Israel sai kirja 61.36. Soomlane Juha Lahdenranta pidi leppima neljanda kohaga. Tulemuseks sai ta 58.74.

Tegelikult oli Põltsamaa staadionil kohal veel neli eelmisel päeval Tallinnas ERGO kettaheite maailmamängudel osalenud atleeti — Aleksander Tammert jr, Pekingi olümpiahõbe Piotr Malachowski, Andrzej Krawczyk ja Gabor Mate — aga nemad hoidsid oma “särtsu” selleks, et sama päeva õhtul Tõrvas võistelda.

“Tänavuse võistlusega tõusis Põltsamaal üle 60 meetri ketast heitnute arv kolmeteistkümneni ja eestlasi on selles nimistus nüüd juba viis: Gerd Kanter, Aleksander Tammert jr, Märt Israel ning varasematest aegadest Veljo Kuusemäe ja Kalev Külv,” ütles Suurte Tõllude võistluse ellukutsuja ja läbiviija, spordimees ja ühiskonnategelane Ants Paju.

Tugevaid heitemehi on Põltsamaa publik tänu temale näha saanud juba 35 aastat. Ent heitevõistluse juurde on alati kuulunud ka koolinoorte teatevõistlus, mille peaauhinnaks karikas “Meistritelt noortele”. Seekord osales kaheetapilisel teatevõistlusel (8 x 50 m pendelteatejooks peeti staadionil, ringteatejooks Sõpruse pargis) 11 võistkonda — tunduvalt enam kui möödunud aastal. Lisaks Jõgevamaa koolide esindustele lõi kaasa Tilsi kooli võistkond Põlvamaalt. Selle kooli esindus tuli Põltsamaale selleks, et lasta Gerd Kanteril süüdata Sõpruse pargis oma kooli olümpiamängude tuli.

Kogu “koore” riisusid teatevõistluselt Põltsamaa Ühisgümnaasiumi jooksjad, kelle kolm esindust said kolmikvõidu. Neljandaks tulid Laiuse noored. Teatejooksu ladusa edenemise tagas peakohtunik Väino Treimani asjatundlik tegutsemine, SA Põltsamaa Sport aitas omalt poolt kaasa pargi jooksuradade tõhusa tähistamisega. Jooksuindu andis noortele seegi, et starteriks oli kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu. Auhinnad andsid aga üle samuti kahekordne olümpiavõitja, vehkleja Svetlana Lazovaja ning olümpiavõitjad Gerd Kanter ja Ivar Stukolkin.

Pidasid sõna

Autasustamine toimus mõistagi juba Sõpruse pargis. Sealsete sündmuste kulminatsiooniks oli olümpiavõitja Gerd Kanteri austamine monumendi “Tee Olümposele” jalamil. Sealsamas sai ta kätte ka skulptor Tauno Kangro kujundatud sepismõõga.

“Kui Gerd pärast möödunudaastast Suurte Tõllude võistlust koju minema hakkas, ütles ta, et võidab aasta pärast nii Pekingis kui ka Põltsamaal, aga tahab saada auhinnaks niisamasugust mõõka, kui Alekna sai siinsamas Põltsamaal 2005. aastal,” meenutas Ants Paju. “Lubasin seda talle. Et Gerd pidas oma sõna, siis tuli ka mul oma sõna pidada.”

Lisaks mõõgale sai Gerd Kanter leedu kunstniku Leda Kuzmiene (tema poeg Algirdas Kuzma lõi nelja aasta taguse graniitskulptuuri festivali ajal Sõpruse parki skulptuuri “Avatud süda”) kujundatud kauni keraamilise taiese. Samasuguse said ka kettaheitevõistlusel teiseks ja kolmandaks tulnud Bogdan Pištšalnikov ja Märt Israel, Gerd Kanteri mänedzher Raul Rebane ning võistluste peasponsori, Olympic Casino tegevdirektor Erki Tavas. Samasugused taiesed andis Ants Paju eile üle Põltsamaal viibinud sõudjatele, Pekingis hõbeda võitnud Jüri Jaansonile ja Tõnu Endreksonile.

Möödunud reedel muutis õhustiku Sõpruse pargis eriti pidulikuks see, et kohal viibisid ka Eesti, Läti ja Leedu Olümpiakomitee presidendid Mart Siimann, Aldons Vrublevskis ja Arturas Poviliunas, peasekretärid Toomas Tõnise, Einars Fogelis ja Vytautas Zubernis, samuti Eesti ja Läti Olümpiakomitee aupresidendid Tiit Nuudi ja Vilnis Baltins ning Eesti Olümpiaakadeemia president Neinar Seli. Nii mõnelgi neist oli oma roll hilisemal põlevate küünalde viimise tseremoonial olümpia- ja spordimeeste mälestuspuude juurde. Arturas Poviliunasel oli näiteks võimalus viia tuli nimeka Leedu kettaheitja Vytaytas Jarase istutatud puu juurde ning see tekitas temas üsna erilise tunde. Ka USA saatkonna esindus oli kohal ja viis tule seda riiki Eestis esindanud suursaadiku Robert Frasure istutatud puu juurde.

Rekordid varisevad, park jääb

Sõpruse pargi ajalugu on just niisama pikk kui Suurte Tõllude võistluse ajalugu ning need kaks nähtust on omavahel tihedalt põimunud: pärast staadionil rassimist on sportlased ikka parki puid istutanud. Reedene sündmus pani punkti pargi 35. sünnipäeva tähistavate ettevõtmiste sarjale.

“Rekordid varisevad ja medalid tuhmuvad, aga parki istutatud puud jäävad ja sirguvad üha võimsamaks, andes nii staadionil sündinule teise mõõtme,” ütles Ants Paju.

Sealsamas Sõpruse pargis teiste olümpiavõitjate poolt olümpiavõitjate kogusse vastu võetud Gerd Kantergi istutas seekord parki puu — esimest korda olümpiavõitjana. Tema ülesandeks jäi istutada puu ka kahekordsetele olümpiavõitjatele Kristina Šmigunile ja Andrus Veerpalule. Esimene ei saanud pargi ja Suurte Tõllude võistluse juubeli tähistamisele tulla, teine pidi sealt mitmel põhjusel varem lahkuma.

“Vabandama pean nende inimeste ees, kes oleksid väga tahtnud Suurte Tõllude võistlust näha, aga pidid reede pärastlõunal tööl olema. Paraku oli heitjate liikumisgraafik selline, mis ei võimaldanud võistlust muul ajal korraldada,” ütles Ants Paju. “Vabandama pean ka nende ees, kes ootasid Sõpruse pargi kalendris välja kuulutatud olümpia-ennustusvõistluse auhindade loosimist. Loosikupongid ununesid mul paraku koju ja loosimise viime läbi siis, kui fortuunaks palutud Gerd Kanter võistlusreisilt maailma kuklapoolele tagasi jõuab.”

Sõpruse pargile on tekkinud Ants Paju sõnul juba rõõmustavalt arvukas sõprade klubi. Nii et tema poolt enne Suurte Tõllude võistlust laiali saadetud kirjad, milles ta ettevõtmist toetada palus, ei jäänud sugugi vastuseta. Seekordne peasponsor Olympic Casino on lubanud aga järele mõelda, kas mitte jääda seda võistlust toetama terveks järgmiseks olümpiatsükliks.

“Olen kõigile toetajatele äärmiselt tänulik,” ütles Ants Paju.

iii

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus