Põltsamaa SOS Lasteküla peremajad jäävad kevadeni tühjaks

Kahele majale on juba elanikudki leitud, kolmanda asukate leidmiseks käivad veel läbirääkimised.

SOS lasteküla Eesti Ühingu tegevdirektori Margus Oro sõnul on  nende suurim soov, et võimalikult kiiresti käivituks vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamine. Seni, kuni maju trassidega pole ühendatud, ei saa sinna sisse kolida.

Tähtaega lükati edasi

Oro kinnitusel hoiab majadel trasside valmimiseni silma peal üks sealne tulevane elanik. Ka osa mööblist seisab praegu veel lahti pakkimata ja ootab tulevasi asukaid.

Kui esimese plaani kohaselt loodeti majad asustada 16. novembril, siis määrati uueks tähtajaks 15. detsember. Kuid sellegi tähtaja paikapidavuses ei saa kindel olla.

Igas majas on olemas köök, elutuba, puhkeruum, saun, vanemate magamistuba, kolm lastetuba, pesemis- ja triikimisruum, pereabilise ruum, lisaks ruum toiduvaru hoidmiseks ning tööriistade ja majapidamistarvikute hoidmise ruum. Praeguseks on paika saanud köögimööbel koos integreeritud köögitehnikaga, sisustatud on ka panipaigad, samuti on valmis pesemisruumid. Kevadeni peab ootama majade ümbruse haljastamisega, milleks on tellitud ka asjakohane projekt, samuti tuleb majade vahelisele krundile  rajada ja sisustada mänguväljak. Ent need tööd saavad teoks alles kevadel. Nädala algul paigaldati peremajadesse valvesignalisatsioon.

Nordecon Ehituse projektijuhi Ain Kolditsi sõnul said nad majad valmis juba poolteist nädalat tagasi. Praeguseks on majad tellijale ülegi antud. Igapäevaselt tegutses objektil 15-20 ehitajat, ent oli selliseidki päevi, mil ehitamisega oli ametis kuni 25 kätepaari.

Kahele perele vanemad leitud, ühele veel mitte

Praegu tegutsetakse selle nimel, et uued ja kenad peremajad laste ning nende kasuvanematega asustatud saaksid. Hetkeseisuga on ühe maja jaoks perevanemad leitud, ka teise peremaja jaoks on vanemad olemas, kolmandasse majja aga alles otsitakse kasuvanemaid ja kuulutatakse välja uus konkurss. 

“Sooviavaldusi on mitmeid, kuid kõik neist ei jää alati sõelale,” rääkis Margus Oro, kelle sõnul loodetakse kolmanda peremaja jaoks elanikud leida oma piirkonnast või vähemalt oma maakonnast.

Ühe pere lapsed on  seniks, kuni nad Põltsamaale oma alalisse elupaika saavad kolida, SOS Keila lastekülla viidud. Margus Oro lausus, et praegu ta veel perevanemate nimesid avalikustada ei saa, kuid võib öelda, et ühe pere vanemad on pärit väljastpoolt Põltsamaa piirkonda ja teise pere vanemad on  Põltsamaa lähiümbrusest. Tänaseks on perevanemad saanud n-ö kätt proovida Keila lastekülas ja Margus Oro sõnul vastavad nad SOS Lasteküla Eesti Ühingu ootustele.

Peremajadele võib lisa tulla

SOS Lasteküla Eesti Ühingu tegevjuhi Margus Oro sõnul pole maha maetud ka lootusi, et peremaju võib lähitulevikus juurdegi tulla. Palju sõltub sellest, kuidas peremajade tegevus Põltsamaal toimima hakkab. “Järgmine aasta on selline sisse elamise aasta, tuleva aasta lõpus võib sellel teemal juba rääkida,” lubas Oro.

Kui kõik sujub, siis on Oro kinnitusel edaspidi Põltsamaa peremajade töö põhjal ette näidata edulugu, mida esitleda fondidele ja sponsoritele, et mõelda reaalsema tegevuse peale 2011. aastal. Kuhu lasteküla peremajasid edaspidi rajada, seda näitab tulevik. “Kui Põltsamaa on järgmiste peremajade ehitamiseks valmis, siis võib rääkida ka siinse projekti edasiarendamisest. Kui siin selleks valmis ei olda või vajatakse selliseid ehitisi kusagil mujal, siis oleme me ka selleks valmis,” kinnitas ta.

Uudne kontseptsioon

Riik ostab SOS Lasteküla Eesti Ühingult lastehoolekande teenust. Nii moodustub ühingu eelarveraha kahest osast: üks osa saadakse riigilt, kes teenust ostab, teine osa tuleb ettevõtetelt ja eraannetajailt. Enamik annetatud rahast tuleb väljastpoolt Eestit.

“Suudame peremaju üleval pidada ja ohukohti mina siin küll ei näe,” kinnitas Margus Oro.

SOS Lasteküla Eesti Ühingu tegevdirektori sõnul ei näe ta ka vaatamata majanduslangusele tulevaste peremajade ehitamisel takistusi. Seda põhjusel, et ühingu partneritele piiri taga ei anna majandussurutis sel määral tunda nagu Eestis. Pigem on Oro sõnul peremajade rajamisel probleem selles, kas peremajad  õigustavad ennast suurte, paljudest majadest koosnevate lastekülade või lausa suurte majade ees, kus hulk lapsi koos elab.

Seetõttu on Oro kinnitusel Põltsamaale rajatud peremajade süsteem, mis kopeerib ligilähedaselt tavalise pere elukorraldust, olemuselt üsna uudne ja seda pole veel kusagil maailmas peaaegu praktiseeritud. Selle õnnestumisest või mitteõnnestumisest sõltub suurel määral, mis saab laste hoolekandeteenust võimaldavate peremajade ehitamisest edaspidi.

Kui kõik läheb hästi, jätkub ka peremajade ehitamine ja siis võib kõne alla tulla uute peremajade rajamine  ka Põltsamaale.

iii

TOOMAS REINPÕLD