Eestis tegutseb väga palju muusikakollektiive, kellel on olnud põhjust tähistada üsna auväärseid juubeleid. Selles mõttes ei ole Põltsamaa kultuurikeskuse juures tegutseva segaansambli 15 aasta juubel midagi erilist, küll on aga eriline selle sünnilugu.
15 aasta eest oodati Põltsamaa sõpruslinna Kokemäkisse siit külla väikest seltskonda lauljaid. Küllasõitjad pidid ära mahtuma mikrobussi. Palvega panna kokku väike lauljate seltskond pöördus Põltsamaa muusikakooli direktor Anne Kaus muusikakooli õpetaja Reet Sesteri poole. Siis ei teadnud keegi, et sellest Soome sõiduks välja valitud seltskonnast kasvabki välja väike koor.
Segaansambli juhendaja Reet Sester valis lauljad välja tollal kultuurikeskuse juures tegutsenud noortekoorist. Ta ei uskunud esialgu, et ka edaspidi koos laulma jäädakse. “Inimestel on ju ka oma pere ning muud tegemised-toimetamised. Mina pole sedasorti muusik, kes arvab, et erinevates kollektiivides kaasa löövate inimeste jaoks muusikaga tegelemine kõige tähtsam on. Pere ja kodu on ju inimesele esmatähtsad, siis tuleb kõik muu,” tõdes ta. Küll pakub ansambli juhi sõnul talle rahulolu teadmine, et inimesed laulmisest ja muusikaga tegelemisest rõõmu tunnevad.
“Nende inimestega koos laulmine ja muusikamaailmas osalemine kaalub kõik kahtlused ja probleemid kindlalt üles,” toonitas Reet Sester. Pöördudes tagasi 15 aasta eest tehtud lauljate valiku juurde, tunnistas ansambli juht, et suures kooris kaasa laulvaid mehi oli üldse vähe ja nende seast paari parema laulja leidmisega raskusi ei tekkinud. Naiste hulgast oli valikut teha keerulisem.
“No kellele sa siis ikka tahad ära öelda. Langetasin valiku lähtuvalt sellest, kelle hääled paremini kokku sobisid,” tunnistas muusikakollektiivi juht. Küsimusele, kui tähtsaks ansambli juhendaja esinemisvõimalusi peab, vastas Reet Sester, et väga tähtsaks. “Tõeline rõõm tulebki läbi esinemiste. Kui jätkub publikut ja kui tõesti rõõmuga plaksutatakse, siis see on tõeliselt nauditav. Tühjale saalile ei taha ju keegi laulda. Eriti suurt rõõmu tunneme laulmisest ja esinemisest välisreisidel. Kui kodus jälgib nii mõnigi kuulaja pingsalt seda, millal keegi mingi väikese apsaka teeb, siis võõrsil on tavaliselt vastuvõtud väga soojad ja see paneb ka lauljad endast maksimumi andma,” rääkis ta.
Parimad mälestused välisreisidelt
Ansamblis selle loomisest saadik kaasa laulnud Urmas Kuivitsale on kõige enam meelde jäänud reisid Norrasse, Soome, Lätti, samuti esinemised Eesti erinevais paigus. Urmas ise laulab kaasa ka suures segakooris, mis tähendab seda, et kahel õhtul nädalas tuleb tal lauluproovis häält lihvimas käia. „Nii kaua kui hääl kannatab, tahan laulmisega edasi tegeleda,” lubas ta. Ansambli tähtpäevale tulnud kunagine asutajaliige Andres Lillemets lausus, et tema jäi eemale seoses elukohamuutusega, kuid nüüdseks on temast taas põltsamaalane saanud. Ta tunnistas ka, et kui kutsutaks, siis oleks ta valmis uuesti laulma tulema. Praegu laulab ta Põltsamaa kirikukooris. Viie aasta eest segakooriga liitunud Kadi Kivi lausus, et tema sattus segaansamblisse kirikukoorist. Tema sõnul tasub juba hea seltskonna pärast segaansamblis kaasa laulda. Temalgi tuleb kahel õhtul nädalas proovis käia, sest ta ei jätnud maha ka kirikukoori. Kadi Kivi kinnitusel on segaansamblil tugev juhendaja.
Ansambli asutajaliige Liia Orav ütles, et tal pole siiani laulmises veel ühtegi hooaega vahele jäänud ja temagi laulab ka kirikukooris.
“Mingi kiiks peab ju inimesel olema. Mõned käivad koos kindaid kudumas, minule meeldib koos toreda seltskonnaga laulda,” tunnistas ta.
Eelistavad masinamuusikale klaverisaatjat
Lauljaid juba 15 aasta tagusest Soome reisist alates klaveril saatev Taimi Geraštšenko kinnitas, et tema jaoks on sellise seltskonnaga koos tegutsemine suur rõõm. “Kui ikka seltskond omavahel sobib ja ansamblis soleerijaid esile ei kerki, siis on kõik suurepärane,” ütles ta. Klaverisaatja sõnul võiks ansambel ju ka tänapäevase masinamuusika saatel laulda, kuid tegelikult on klaverisaatjaga parem nii harjutada kui esineda.
“Kui ikka tekib vajadus tempot aeglustada või kiirendada, siis saavad lauljad ja neid klaveril saatev inimene üksteist aidata, on võimalik koos musitseerida,” rääkis Taimi Geraštšenko.
Segaansamblit tervitama tulnud Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et tänapäeval on paljud tegevused projektipõhised. Tullakse kokku, tehakse konkreetne asi ära ja minnakse laiali. Segaansambli puhul on aga linnapea sõnul tegemist igati õnnestunud projektiga, mis on vastu pidanud 15 aastat.
Reet Sesteri sõnul ongi nad oma tegevust alati viie aasta peale ette planeerinud. “Eelmise juubeli eel arvasime, et venitame kümme aastat täis ja siis aitab. Nüüd tahame järgmised viis aastat veel kindlasti vastu pidada. Eks siis juba näeb, mis edasi saab,” lubas ta.
i
TOOMAS REINPÕLD
