Hiljuti külastas Põltsamaad Soome delegatsioon, mida juhtis sõpruslinna Kokemäe volikogu esimees, Põltsamaa linna teenetemärgi kavaler Harri Kivenmaa. Varem korduvalt sõpruslinna külastanud Kivenmaa viibis seekord Põltsamaal eeskätt Rotary klubi esindajana.
Päevakeskus tervisekeskuse juurde
Kokku oli Põltsamaal seekord külas kolm Rotary klubi esindajat Kokemäelt ja üks Hämenkyläst. Samad mehed on varem Rotary klubi kaudu toetanud kaht projekti Haapsalus, mis olid seotud puuetega laste kodu ehitamisega.
Nüüd tõi Kivenmaa klubikaaslased kaasa Põltsamaale, et aidata sõpruslinnal päevakeskuse tarvis rahvusvahelised rotary-rahasid saada.
Kokemäe Rotary klubi presidendi Pekka Tammi sõnul on Põltsamaa projektil jumet, sest vajadus sellise asutuse järele on Põltsamaal suur.
“Siin on palju vanu inimesi, kellel pole kodus õigeid tingimusi, pole normaalseid pesemisvõimalusi ja muud säärast. Tulevase päevakeskuse asukoht on ka hea, sest see saab olema tervisekeskuse juures,? kiitis Tammi.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ütles Vooremaale, et päevakeskus tuleb Põltsamaale aadressiga Lossi 47.
“See kinnistu kuulus varem Sotsiaalministeeriumile. Kui hoones asunud Tervisekaitsetalituse Jõgevamaa osakond teistesse ruumidesse kolis, pani riik kinnistu müüki. Põltsamaa linn taotles selle riigilt tasuta endale, eesmärgiga luua sinna päevakeskus,? selgitas Aiaots. Põltsamaa linn sai kõnealuse Lossi 47 kinnistu omanikuks käesoleva aasta sügisel.
Koos kohalike “lõvidega”
Aiaotsa sõnul on Soome poolt planeeritud projekti rahaline külg, töö aga tehakse kindlasti siinsete jõududega, ka vajalikud kaubad ostetakse siit. “Nii toetatakse ka meie majandust,? kinnitas Aiaots.
Põltsamaa linna poolt hakkab projektiga tegelema linnavalitsuse sotsiaalosakond. Linnapea sõnul alustab linn peagi päevakeskuse projekteerimisega, lootes samal ajal abi ja toetust ka Riigikogu liikmetelt.
“Loomulikult me toetame projekti ise linnaeelarvest ja otsime toetust erinevatest kohtadest. Kahe ja poole aasta pärast võiks Põltsamaa päevakeskus valmis saada,? ütles Aiaots.
Soomlased tahavad päevakeskuse projekti Põltsamaal käivitada koos kohaliku Lions-klubiga. Ühistöö kohalike lõviderühmaga on üsna ootuspärane. Soome Rotary-klubi esindajad kohtusid Põltsamaa Lions-klubi presidendi Aimar Arulaga kui vanad tuttavad. Räägiti koostöövõimalustest ja kuigi mingeid siduvaid kokkuleppeid seekord veel ei sõlmitud, on selge, et koostöö jätkub. Kivenmaad ja Arulat ühendab koolijuhi kutsumus ning Kokemäe ja Põltsamaa sõprus on kestnud juba mitmeid aastaid.
Pekka Tammi kinnitusel toetab Rotary mingit osa päevakeskuse projektist ja kõige rohkem huvitab neid just n-ö ?pesupool?, st pesemisvõimalus. Kogu projekti Rotary Tammi sõnul muidugi rahastada ei saa, kuid oluline on, et Kokemäe ja Hämenkylä rotarimehed on pannud liikuma ettevõtmise, millega peab kindlasti liituma ka kohalik klubi.
“Sellesse ringi võib liituda veel teisigi klubisid Soomest, kuid kohalikud peavad olema kaasosalised, muidu ei lähe projekt käima ja meil ei ole võimalik raha saada,? selgitas Tammi.
Rotary raha Eestisse, mitte Aafrikasse
Kuigi Soome pool peab oma klubides veel arutlema Lossi 47 kinnistu üle, on üldjoontes juba lubadus antud ja Soome Rotary-klubi toetab sellel kinnistul asuva hoone renoveerimist ligikaudu 20 000 euroga. Täpne toetuse suurus ja lepingu vorm on Jaan Aiaotsa kinnitusel esialgu veel täpsustamisel.
Rotary klubid koguvad raha ja saadavad selle ülemaailmsesse Rotary keskkassasse. Sealt on võimalik raha saada välismaiste projektide teostamiseks.
Rotary keskus asub Ameerikas, kuid klubid paiknevad üle maailma laiali. Selleks, et mingisse projekti raha paigutada, peab ka asukohamaal olema niisugune klubi, kes avab selle projekti jaoks uue arve ja võtab raha vastu. Nii tuleb ka Eestist leida partneriks mõni Rotary-klubi, kuid kas see saab olema Türi, Tartu või Tallinna oma, pole esialgu veel teada.
“Saaks ju ka näiteks Sambiasse kaevu ehitada. Ka Soomes võib midagi teha, kuid maailmaühenduse raha sinna saada on ebatõenäoline,? selgitas Aarre Taipale. Soomlaste arvates on aga mõttekam tuua Rotary raha Eestisse, mitte Aafrikasse. Seda enam, et veel on meeles positiivne Haapsalu-kogemus.
50 aastat tuleb tasa teha
<P>”Ka meie aitame Soomet omal moel, sellega, et paljud meie inimesed käivad ju Soomes tööl. Ma arvan, et meie suhe sugulasrahvaga on vastastikune,? kommenteeris Jaan Aiaots. Soomlaste kinnitusel on Eesti poolset head aktiivsust kogu aeg tunda olnud.“Haapsalus on kõik nii korras, et sinnapoole pole enam abi vaja! Sageli aga pakuvad just Eesti firmad soomlastele suurepäraseid ideid, eestlased on tõesti üsna sageli soomlastest aktiivsemad,? tunnistas Pekka Tammi.
Kõik neli soome härrat kinnitasid, et neil on Eesti ja eestlastega kogemusi juba 1990. aastate algusest saadik. Tookord saabusid nad siia otsekui teisele planeedile, nüüd aga võib juba vahel lausa nii tunduda, et eestlastel on liigagi suur hoog sees.
“Hoog on olnud suur, sest tuleb kõik tasa teha, mis 50 aastaga on kaotatud. Mõistan seda, sest tean, et sõja järel oli ka Rootsi ja Soome vahe väga suur,? märkis Tammi.
JAANIKA KRESSA
