Tantsuturniir, mis lapstantsijaile oli Kalevi ?okolaadi Magusa Alguse nimelise sarja VI osavõistluseks ning C-klassi tantsijaile üheks karikaetappidest, toimus Felixhallis. Tantsuilu jätkus aga ka õhtusele ballile kultuurikeskuses. Täiskasvanute finaal standardtantsudes ja noorte finaal ladina-ameerika tantsudes peeti nimelt ballipubliku silme all. Standardtantsude finaalis andis kohtunikekogu, millesse meie nimekate tantsuspetsialistide Kristine Esko-Veskimäe, Ave Vardja, Ants Taela, Matis Toome ja Veldo Timmi kõrval kuulusid ka Olga Gunko Leedust ja Egils Smagris Lätist, kõrgeimad hinded Helena Liivile ja Veiko Ratasele tantsuklubist Tango, ladina-ameerika tantsude finaalis aga Viktoria Ljubimtsevale ja Andres Liivile tantsuklubidest Leevi ja Mustang.
Helena Liivile ja Veiko Ratasele polnud see sugugi esimene kord Põltsamaa rooside ballil esineda, ent võistlusolukorras polnud nad seda varem teinud: rooside festivali tantsuturniir toimuski ju esimest korda.
?Väga ilus võistlus oli,? kiitsid Helena ja Veiko, kelle lähimaks eesmärgiks on oktoobris toimuvatel standardtantsude maailmameistrivõistlustel esimese 24 hulka jõuda ning üheks järgmistest eesmärkidest võita tagasi Eesti selle ala meistri tiitel.
?Tänavu veebruaris toimunud meistrivõistlustel tuli meil alla jääda Aleksander Makarovile ja Katrin Endile tantsuklubist Leevi,? ütlesid Helena ja Veiko ning tunnistasid, et küllap mängis selles oma rolli Veiko osalemine menusaates ?Tantsud tähtedega? Vilja Savisaare partneri rollis. Samal põhjusel läheb natuke ?untsu? ka tänavuse tantsuhooaja algus. Proovid juba käivad, aga kellega Veiko seekord tantsib, ei olnud tal paraku õigust avalikustada.
?Rooside Karika tantsuturniiri õhkkond oli meeldiv ja pidulik,? kiitis ka Ave Vardja. ?Oma olemuselt kuulubki tants ju ballisaali, ent peetakse tantsuvõistlusi viimasel ajal enamasti spordisaalides. Kultuurikeskuse saali ahtakesel pinnal peolaudade vahel tantsimine oli võistlejaile küll päris karm kogemus, aga kaunid karikad, soliidsed rahalised auhinnad ja ääretult meeldiv õhustik korvasid selle kuhjaga.?
Võit jäi koju
Lilleseadjate konkursi kaheksa osalejat pidid dekoreerima peolaua ja vaateakna ning meisterdama lillkaunistuse ka ööpesu demonstreerivale modellile. Kui vaateaknad jäid ballikülalistel enamasti nägemata, siis võistlustöödega kaunistatud laudade taga oli paljudel neist võimalus õhtu otsa istuda. Ööpesus modellide esinemine oli aga üks õhtu naelu.
Kui lilleseadespetsialisti Hille Kangro juhitud ?ürii Rooside Karikaid välja jagama hakkas, selgus, et seenioride klassi kolm paremat olid Nelli Pius Põltsamaalt, Airi Sinimets Puurmanist ja Aule Andresson Tallinnast, juunioride klassi kolm paremat aga Viive Marnat Kuusalust, Ave Hansen Tallinnast ja Arike Kakk Keilast. Nelli Pius ja Airi Sinimets olid kaks paremat ka üldarvestuses, kolmas oli juunioride parim Viive Marnat.
?Mina käin võistlustel lihtsalt lõbu pärast: mingeid ambitsioone mul pole,? ütles võitja Nelli Pius. ?Ka ettevalmistusaega jäi mul napiks, sest eile meisterdasin kultuurikeskuse saali- ja fuajeekaunistusi.?
Esimese võistlustöö ? lauakaunistuse ? puhul lähtus Nelli sellest, et kaunistus poleks liiga kõrge ega hakkaks lauasistujate vestlust segama ning et kaunistusest saaksid rõõmu tunda kõik lauasistujad, mitte ainult see, kelle lähedale see satub. Nii tegigi Nelli hulga väikesi lillkaunistusi, millele lisasid pidulikkust pikad punased lindid.
Ööpesus modelli kaunistamisel lähtus Nelli korraldajate nõudest, et kaunistada tuleb modelli, mitte pesu, samuti töö teemast ?Naine öös?.
?Mõtlesin, et kes on veel naisem kui Eva,? ütles Nelli Pius. Nii saigi tema kaunistatud modellist Eva, kellel käes õun ja ümber keha taimmaterjalist meisterdatud madu.
?Nelli on humoorikas ja vaba olemisega ning just sellistel inimestel kipuvadki ideedesooned hästi avanema,? ütles lilleseadekonkursi ?ürii esimees Hille Kangro.
Ideid palju
Konkursitöid kiitis ta ühtlaselt headeks ning tehniliselt kõrgel tasemel teostatuteks.
?Ideid oli naistel kui varrukast tulnud,? ütles Hille Kangro. ?Tõsi, mõnikord oli neid korraga liigagi palju tulnud ning võistleja polnud raatsinud ühtki neist peast välja visata. Mitu ideed koos ei anna aga tavaliselt head tulemust.?
Pisut kahju oli Hille Kangrol sellest, et kaunistatud vaateaknad valgustuse puudumise tõttu täies ilus mõjule ei pääsenud. Küll aga näitas linnarahvas tema sõnul üles meeldivalt suurt huvi lilleseadjate tegevuse vastu.
?Üks vanamemm oli koguni ratastoolis kohale tulnud, et aknakaunistamist jälgida. Vahepeal käis kodus rohtu võtmas ja siis tuli vaatas jälle edasi,? rääkis Hille Kangro. ?Pidu on aga fantastiline. Põltsamaa võib ju ka veinilinn olla, aga meie jaoks on see eelkõige ikka roosilinn.?
Raadioajakirjanik Vello Miku juhtimisel ning bigbändi Mickeys muusika saatel möödunud balli lõppedes kinnitas rooside festivali eestvedaja, MTÜ Põltsamaa Roosiaed projektijuht Inge Angerjas, et tuleval aastal kestab rooside festival terve nädala ning selle programmgi on juba enam-vähem paigas. Raha selliste asjade korraldamiseks polevat aga Eestimaalt kaugeltki otsa lõppenud. Tänavusele festivalile pani näiteks jõuliselt õla alla Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus: tegemist on ju Põltsamaa linna mainekujundusprojektiga. Appi tulid ka paljud firmad, näiteks väetiste ja taimekaitsevahenditega kauplev Substral.
RIINA MÄGI
