Põltsamaa ratturid alustasid teekonda Riiga

Jaan Aiaots ise võttis aasta tagasi ette rattasõidu Põltsamaalt Tallinnasse ja tema sõnul oli ta endagi jaoks positiivne üllatus, et ta sellise vahemaa ühe päevaga läbi suutis sõita. Siis tuli ta välja ideega võtta ette juba pikem jalgrattamatk. Esimese partneri leidis Põltsamaa linnapea EELK Põltsamaa kogudusest õpetaja Markus Haameri näol. Eile Põltsamaalt teele asunud ratturite seltskond oli vahepeal kümneliikmeliseks kasvanud. 

Vaprate võitlejate mälestuseks

Pühapäeva õhtul pidasid matkast osavõtjad veel väikese koosoleku, kus viimaseid üksikasju täpsustati. Jaan Aiaotsa sõnul on meie jaoks loomulik, et pealinnaks ja tähtsaimaks administratiivkeskuseks on Tallinn.

Kuni 1917. aastani kuulus Põltsamaa Liivimaa kubermangu alla, mille keskuseks oli Riia ning kõik tollased Põltsamaa elu-olu puudutavad tähtsamad otsused võeti vastu just selles linnas.

Nii meenutatakse eile alanud rattamatkaga aega, mil Põltsamaa oli Läti pealinnaga väga tihedalt seotud ja kui õigustki käidi just lõunanaabrite pealinnas otsimas. Jalgrattamatk on pühendatud ka nendele kunagistele Põltsamaa gümnasistidele, kes osalesid Vabadussõja käigus Läti vabastamisel. Samuti meenutatakse rattamatkaga neid Eesti ja Põltsamaa kandi mehi, kes Teises maailmasõjas Lätimaa pinnal võideldes langesid.  

Põltsamaa rattureid tervitavad sõbrad Skrundast

Põltsamaa linnapea sõnul on jalgrattamatk ühelt poolt lihtsalt mõnusaks suviseks treeninguks ning kehaliseks koormuseks. Teisalt pööratakse reisi vältel tähelepanu ka Eesti ja Läti ajaloolistele ning kultuurilistele sidemetele.

Aiaots märkis, et küllap on suve keskpaigaks jõudnud matkast osavõtjad ennast parimasse sportlikku vormi viia ning sõidavad selle maa edukalt läbi.

Aiaots ütles, et kaugeltki kõik jalgrattamatkast osavõtjad ei ole ju profiratturid ja seetõttu on hea, kui inimestel on võimalus ööbida majutuskohtades. Profiratturiks võib selles seltskonnas lugeda firma Valipress juhataja asetäitjat Margus Ääremaad, kes ratturina suurt kogemust omab ja ka noori juhendab. Aiaotsa sõnul plaanisid nad algul sõita Valmierast otse Riiga, kuid kevadel Skrundas käies mõistis ta, et seda teed mööda Riiga sõita oleks liialt riskantne. “See tee on kitsas ja seal on väga tihe liiklus,” põhjendas Aiaots otseteest loobumise mõtet. Jaan Aiaotsa sõnul helistas ta eelnevalt ka Skrunda sõpradele ning avaldas lootust, et Riia linna piiri peal on neid keegi ka vastu võtmas.

Esimene matkapäev ongi kõige pikemaks päevaks. Kahe järgmise päeva distantsi pikkuseks on 80-100 kilomeetrit. Tagasi siiski ratastega ei sõideta, vaid koju jõudmiseks kasutatakse ühistransporti. Toidu eest kolme reisipäeva jooksul hoolitseb iga matkal osaleja ise. “Selles mõttes oleme me kõik partisanid, et igaüks peab matka käigus iseenda eest seisma. Kuid küllap saame me ka oma toiduvaru teel olles sõbralikult jagada. Tee ääreski on selliseid toidukohti, mida me külastada saame,” lausus Aiaots.

Linnapea sõnul teevad nad ka vahepeatusi ja esimene neist toimub Viljandi linna piiril. Seoses sellega, et matkast osavõtjate ettevalmistus on erinev, oodatakse peatuse ajal ka mahajääjad järele. 

Harjutamine andis julgust

Rattamatkajatega liitunud Eda Joosep lausus, et teda kutsuti matkaseltskonda ning ta nõustus sellega kohe. Joosepi sõnul on ta mitmel aastal Soomes pikemaid rattasõitusid kaasa teinud. Tugevaks ratturiks ta ennast küll ei pea, kuid hirmu selle 300 kilomeetri pikkuse distantsi ees ka ei tunne.

Esimesena Põltsamaa linnapea ideega kaasa läinud Markus Haamer lausus, et tänavu aasta alguses nägi ta Põltsamaa linnapea töölaulul ühte brošüüri, kus oli juttu jalgrattamatkade võimalustest Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. Siis linnapea talle oma plaanist rääkiski. Alguses jäi see jutuajamine pisut unarusse, kuid hiljem kui Markus Haamer oma suveplaane hakkas kavandama, pöördus ta ise Jaan Aiaotsa poole küsimusega, millal rattamatk täpsemalt teoks võiks saada. Markus Haamer lausus, et ta käib sageli õhtuti koos abikaasa Margitiga Põltsamaa ümbruses rattaga sõitmas ning tänavu on nad võtnud õhtuti ette umbes 40 kilomeetri pikkuse teekonna. Selline harjutamine andis talle julgust ka Põltsamaa-Riia rattamatkal osalemiseks.

“Kui ühe õhtuga jõuab rahulikult 40 kilomeetrit läbi sõita, siis terve päeva jooksul peaks ka 120 kilomeetri läbimine jõukohane olema,” lisas Markus Haamer. Margit Haameri sõnul pakuti sellist võimalust alguses ainult Markusele ja siis ta mõtles, et küllap sellest tuleb üks kangete meeste reis.

“Praegu arvan, et sellise seltskonnaga koos teeks selle matka kaasa küll. Kuidas tegelikult on, seda ei oska öelda. Eks oma roll matka õnnestumisel on mängida ka ilmal. Kuid kõigele vaatamata usun, et sellel kümneliikmelisel seltskonnal seisab ees tore reis,” arutles Margit Haamer.

Margit Haamer on tööga väga hõivatud ja tegelikult tal polekski olnud võimalust rattamatkale minna.

Nagu ühtki muud olulisemat ettevõtmist ei saa läbi viia ilma toetajateta, nii on see ka eile Põltsamaalt teele asunud ratturite puhul. Matkajate seltskonna reisi õnnestumisele oli õla alla pannud üks Põltsamaa tuntumaid ettevõtteid E-Piim. Saateautona toetab reisiseltskonda firma Puuhabe buss, kuhu paigutati mõningad remondiks vajalikud tarvikud ja vahendid ning osa matkajate isiklikust varustusest. Kümneliikmelisse reisiseltskonda kuulub ka neli õrnema soo esindajat. Kui reisi organisaatorilt Jaan Aiaotsalt pärisime, millal neid pidulikult Põltsamaal vastu saab võtta, lausus ta: “Las me läheme enne ikka teele, küll siis paistab, mis edasi saab.” 

Ratturite seltskond

Aivar Ernits – bussijuht

Guido Pook

Toivo Juhanes Paju

Sander Aiaots

Ülle Rebane

Margus Ääremaa

Jaan Aiaots

Nele Aiaots

Eda Joosep

Markus Haamer

Loreida Küppas 

Põltsamaalt Läti pealinna

*Teekonna pikkuseks on umbes 300 kilomeetrit

*Lätimaa pinnal kulgeb sõit marsruudil Rujena, Valmiera, Cesis ja Riia

*Esimese päeva marsruudi pikkuseks on ca 120 kilomeetrit

*Ööbitakse Rujenas

*Teine öö saadetakse mööda Cesises

i

TOOMAS REINPÕLD