Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on Põltsamaa linn ja Eesti Energia juba aastaid ühte asja ajanud ? Põltsamaa hüdrojaama taastamine on mõlema osapoole huvides.
“Tõtt-öelda on see protsess olnud nii pikk, et vahepeal hakkasin juba arvama, et Eesti Energia enam sellega ei tegelegi, kuid üleeile oli meil ühine nõupidamine, kus leppisime kokku selles, et saame peagi allkirjastada kavatsuste kokkuleppe,? rääkis Aiaots.
Põltsamaa linnavalitsuse ehitusnõunik Ville Tamme kinnitusel esitab Põltsamaa linn omapoolsed ettepanekud Eesti Energiale 8. oktoobriks, seejärel vaatab teine pool nädalaga need läbi ja lisab omapoolsed ettepanekud.
“15. oktoobriks saame ühiseks dokumendiks kokku kirjutatud kõik need tööd, mida on vaja teha,? selgitas Tamm.
Põltsamaa järjekord käes
Jaan Aiaotsa sõnul on Põltsamaa linn huvitatud linnaruumi korrastamisest ja õige veetaseme reguleerimisest Põltsamaa jões. “Silla remont, paisjärve puhastamine ja ümbruse korrastamine tuleks ette võtta niikuinii, seetõttu oleme õnnega koos, et hüdrojaama hoonete omanik Eesti Energia on nõus olema meile partneriks,? ütles Aiaots.
Eesti Energia arengukava näeb ette Põltsamaa hüdroelektrijaama rekonstrueerimist. Eesti Energia on seni rekonstrueerinud juba kaks hüdroelektrijaama: need on Linnamäe ja Keila-Joa hüdrojaamad.
“Põltsamaa oli pandud küll järjekorra lõppu, kuid tundub, et tänaseks on järjekord piltlikult Põltsamaa käes,? rõõmustas Aiaots.
Praegu kuuluvad Põltsamaal linnale nii sild kui paisjärv, kaks hüdrojaama hoonet kuuluvad aga Eesti Energiale.
Paissilla ehitus nõuab suuri kulutusi
Eesti Energia AS Taastuvenergia ettevõtte tehnika juht Raimo Pirksaar kinnitas Vooremaale, et Põltsamaa hüdroelektrijaam on kavas taastada igal juhul.
“Eks ehitustööde alguseni läheb veel aega, aasta või kaks, kuid detailplaneering on meil valmis juba paar aastat,? ütles Pirksaar. Taastuvenergia juhi sõnul on tegevus veninud eelkõige seetõttu, et kõige suuremaid kulutusi kujutab endast just paissilla ehitus. Tegemist on ju sillaga, millel on korraga kaks funktsiooni, ta paisutab vett ja samas on see sild oluline linnaliikluses.
Pirksaare kinnitusel tasub Põltsamaa hüdrojaam Eesti Energiale tulevikus kindlasti ära. “Kasulik on see igal juhul, meie jaoks on ju tegemist puhtalt äriprojektiga ja me ei võtaks ette niisugust tööd, mis meile tulu ei too,? kinnitas Pirksaar.
6500 autot päevas
“Sild vajab igal juhul remonti, arvestades seda, et iga päev sõidab üle Põltsamaa silla keskmiselt 6500 autot. Ühtepidi on see sild meile strateegiliselt tähtis, see on tänaseks üle 40 aasta töötanud ja on nüüd juba poolavariilises seisus,? rääkis Aiaots.
Praeguse seisuga on Eesti Energia nõus hüdrojaama taastama ja vee regulatsiooni korda tegema. Linnapea sõnul on praegu jõevee regulatsioon Põltsamaa linna jaoks probleem. Ajal, mil veeseisud on väga kõrged, on veetaset väga raske reguleerida.
Tänaseks pole osapooled täpsetes summades veel kokku leppinud, kuid kindel on see, et Eesti Energia finantseerib hüdrojaama rekonstrueerimist ja osaliselt tammiosa rekonstrueerimist.
Seda, mis töö võib maksma minna, pole veel õieti uuritudki. Hüdrojaama taastamisele lisaks tuleb ära vedada ka tammi taha kogunenud muda.
Tööd võiks alata kahe aasta pärast
Möödunud aastal tehti Põltsamaal ehitusnõuniku eestvõttel sillale ekspertiis. Sild on ehitatud 1962. aastal ja on täna üsna kehvas seisus. Silla paisuosa ja ka kandekonstruktsioonide osa on osaliselt amortiseerunud.
Aiaotsa hinnangul võiks ehitustegevus alata heal juhul kahe aasta pärast. Siis tuleb kindlasti sild liiklusele ajutiseks sulgeda.
“Põltsamaa linn on linnaruumi korrastatusest ja veeregulatsioonist huvitatud igal juhul, see on meile elulise tähtsusega teema. Põltsamaa peab oma tammi ja silla korda tegema niikuinii ja kui meil on keegi, kes meil seda teha aitab, siis on see ju suurepärane. Meie näeme vaimusilmas rohelise energiaga väga head koostööd,? ütles Aiaots.
Et ümbrus saaks korda
“Mul on hea meel, et Eesti Energia jätkuvalt selle projektiga tegeleb. On oluline, et linna üldpilt ei muutu, et me oma keskkonda ei kahjusta, lisaks saame juurde ka kalatrepi. Ja Põltsamaa linnakodaniku jaoks on kindlasti kõige olulisem see, et ümbrus saaks korda,? rääkis Põltsamaa linnapea.
Põltsamaal on peetud ka avalikke arutelusid, kus linnarahvas ja naaberkinnistute omanikud on saanud küsimusi esitada. Peamiselt kardetakse, et veeseis hakkab liiga palju kõikuma.
Vanasti olnud Põltsamaa jões veetase tõepoolest pisut madalam. Jaan Aiaotsa kinnitusel näeb tähelepanelik silm selle vahe ära ka vanu postkaarte vaadates.
“Praegu on suurvete aegu probleeme Jahimeeste majakeses ja Jordani koguduses. Problemaatiliseks on veetase saanud viimase 25 aastaga, sest ülesvoolu on ehitatud poldrid Põltsamaa jõe äärde. Kui vanasti läks suurvesi lammi jala juures laiali, hakkas vaikselt tagasi voolama, siis nüüd on jõgi rohkem kokku surutud ja vesi, mis tuleb ülaltvoolu, jõuab Põltsamaa tammini kiiremini,? rääkis Aiaots.
Linnapea loodab, et ehitustööd algavad Põltsamaal 2009. aastal. Tuleb ka täpsustada, millise osa kaldaid korrastab Eesti Energia ja millise Põltsamaa linn.
“Eestis on mitmel perioodil sildu ehitatud. Üks niisugune aeg oli tsaariaja lõpus, rüütelkondade ajal, mil üle Eesti ehitati sildu. 1930. teisel poolel oli samasugune riiklik programm, aga need sillad ei kestnud kaua. Millest 1941. aastal jagu ei saadud, lõhuti 1944. aastal. Põltsamaa kivisild, mis 1944. aastal õhku lasti, oli ka 1939. aastal korralikult remonditud,? rääkis Aiaots.
Põltsamaa muuseumi andmetel tegutses elektrijaam Põltsamaal 1928. aastast kuni tulekahjuni 1941. Saksa ajal jaama töö taastati, kuid katkes taas sakslaste taganedes. Uuesti taastati elektrijaama töö Põltsamaal sõjajärgsel ajal.
Midagi ajutist Aiaotsa kinnitusel Põltsamaale plaanis rajada ei ole. Uus sild peab saama selline, mis teenib sajandeid, ja kõik, mis saab ehitatud, peab sobima kokku miljööväärtusliku alaga.
JAANIKA KRESSA
