Järvamaa kutsehariduskeskuse ja Põltsamaa ametikooli juhi Rein Oselini sõnul on ametikooli tulevik Põltsamaa piirkonna otsustajate kätes. Ühendkooli direktor on veendunud, et kui Põltsamaa linnavolikogu oma aasta tagasi tehtud otsust Põltsamaa ühisgümnaasiumi ja ametikooli mitte ühendada muudab, on võimalik veel muuta ka piirkonna hariduse tulevikku.
Rein Oselin lausus, et kahe ametikooli ühendamise plaanist oli ta teadlik seitse-kaheksa kuud tagasi. Et temal kahe kooliga juba märtsis tegelema tuleb hakata, tuli talle üllatusena. Sõltumata sellest, kes praegu ühendkooli juhiks, kulgeksid protsessid täpselt sama rada mööda. Ametikoolis on välja kujunenud väga omapärane olukord kooli hooneid silmas pidades. Kui üks ehk täpsemalt eelmise aasta alguses avatud praktikakorpus on igati moodne ja tänapäevaste õpivõimalustega, siis kooli pea- ja õppehoone ning õpilaskodu on üsna nukras olukorras, ei vasta õppekeskkonnale esitatavatele nõudmistele ja vajaksid põhjalikku renoveerimist. Praeguses olukorras ei ole ka ette näha, et riik oleks valmis selleks raha andma. Samas on Paides olemas nii nüüdisaegsed õppehooned kui ka taristu, et seal samasuguseid kutseoskusi õpetada. Oselin on kindel, et kui Põltsamaal ei sünni kohaliku võimu esindajate tasemel uut otsust, mille alusel Põltsamaa ühisgümnaasium ja Põltsamaa ametikool ühendatakse, siis kolme aasta pärast kasutatakse kutseoskuste õpetamiseks vaid uut praktikakorpust.
Pole veel selge, mis uues praktikakorpuses edaspidi toimuma hakkab. Kindel võib olla, et seal hakkab toimuma selline õpe, milleks see praktikakorpus on loodud. Uues hoones on olemas väga head õppimise ja õpetamise võimalused keevitajatele, autotehnikutele ja ehituseriala õppuritele.
Tõenäoliselt hakkab seda õppehoonet lähitulevikus peale Järvamaa kutsehariduskeskuse kasutama ka mõni teine ametikool. Päris kindlasti saab sellest hoonest oluline täiend- ja ümberõppe koht. Samas saab Põltsamaa ametikooli uues praktikakorpuses kasutada selliseid moodsaid õppevahendeid, mida Järvamaa koolil olemas ei ole. Rein Oselini sõnul on see hoone liiga hea selleks, et see näiteks erakätesse müüa. Ta tõi näite, et uue praktikahoone ühe kuupmeetri kütmisele kulub kolm korda vähem raha kui vanas õppehoones.
Meediakära viib õpilaste arvu alla
Kui möödunud õppeaasta alguses võeti Põltsamaa ametikooli vastu ca 100 õpilast, siis nüüd jääb see prognooside kohaselt 30-40 piiresse. Kooli astuvate õpilaste arvu prognoositava languse põhjus peitub selles, et juba pikemat aega on meedias räägitud Põltsamaa ametikooli võimalikust sulgemisest. Kui ka uue õppeaasta alguseks tuleks Põltsamaa ametikooli õppima ca 100 noort, oleks ametikooli positsioon hoopis teistsugune.
Ühendkooli juht märkis, et kui ametikooli ümber poleks tehtud meediakära, siis poleks koolil ilmselt täituvusega probleeme. Ta tõdes samas ka, et õpilasi jääb kõikjal vähemaks, Kesk-Eestis iseäranis kiiresti. Kui õpilaste arvu langus Põltsamaa ametikoolis peatuks, siis oleks riik suure tõenäosusega valmis koolile investeeringuteks uuesti raha eraldama.
Rein Oselin teab, et gümnaasiumi ja ametikooli ühendamise puhul kardetakse gümnaasiumi maine langust. Ühendkooli juhi sõnul saavad sellist juttu rääkida vaid need, kes pole viimase kümmekonna aasta jooksul ühegi kutsekooli siseelu täpsemalt tundma õppinud. “Eesti kutsehariduses on väga palju sellist ressurssi, mida üldhariduses saaks kasutada. Alates sellest, et gümnaasiumiharidust omavad noormehed võiksid edukalt proovida keevitamist. Või miks ei võiks gümnaasiumis õppivad tüdrukud ja poisid minna ametikooli hästisisustatud õppekööki ning seal toiduvalmistamist õppida? Neist noortest saavad edaspidi emad ja isad,” arutles Oselin.
Tegelikult peitub probleem selles, et inimesed ei taha muutustega mugavustsoonist välja tulla. Omades infot nii Paide üldhariduse kui ka kutsehariduse kohta, võib tema sõnul kindel olla, et kui Paide riigigümnaasium ja Järvamaa kutsehariduskeskus tegutseksid ühendkoolina, saaks sealsete õpetajate palka 30 protsenti tõsta, ehkki see tähendaks mõnede õpetajate koondamist. Sama kehtib ka Põltsamaa koolide kohta, kui siin ühendamise kasuks otsustatakse. Kui selline samm astutakse, siis oleks see Eestis unikaalne nähtus. Koolide ühendamisel liidetakse nii ruumid, inimesed, teadmised kui ka raha. Tulemus oleks selline, kus piirkonna õpilased saaksid teha paremaid valikuid ja õpetajad saaksid endale sellised õpilased, kes reaalselt tahavad õppida. Gümnaasiumisse ei läheks siis enam edasi õppima need noored, kes seal tegelikult õppida ei taha.
Otsustavad kohalikud inimesed
Rein Oselin on kindel, et kui Põltsamaa koolid liita, avaneksid Põltsamaa piirkonna hariduselule hoopis teistsugused võimalused. Samas arvab ta, et aega ümber otsustada on ehk umbes käesoleva aasta lõpuni, kui määratakse kindlaks riiklikud haridusse tehtavad investeeringud käesolevast EL finantsperioodist. Üha enam hakkab koolidele raha eraldamisel rolli mängima vastuvõetavate õpilaste arv.
Oselin on kindel, et kui Põltsamaa ametikooli ja ühisgümnaasiumi ei ühendata, siis ei jää alles ametikooli ega ka üldhariduskooli gümnaasiumiosa. Eraldi koolidena pole neil kummalgi jõudu konkureerida teiste lähemal ja ka kaugemal asuvate ametikoolide ning gümnaasiumidega.
Samas on nii, et kui pole õpilasi, siis ei saa ka olla õpetajaid, mis tähendab et enamik ametikooli õpetajaid kaotab töö lähiaastatel, ühisgümnaasiumi õpetajad natuke kaugemas tulevikus. Samas ei puuduta koolide kadumine ainult õpetajaid, vaid kohalikud omavalitsused kaotavad maksumaksjaid, Põltsamaa linn ning piirkonna kaubandus ja teenindusasutused osa kliente jne.
Rein Oselini kätte sattus hiljuti üks uuring, kus käsitletakse Põltsamaa piirkonna hariduselu ja demograafilist olukorda. Paraku pole selles uuringus kordagi mainitud Põltsamaa ametikooli. Just sellepärast ongi Põltsamaa ametikool tema sõnul praegusse äärmiselt keerulisse olukorda jõudnud, et kohapeal selle kooli vastu huvi ei tunta.
TOOMAS REINPÕLD
