Põltsamaal renoveeritakse suure silla pais ning rajatakse kalapääs. Sel puhul toimus möödunud reedel paisu juures pidulik “nurgakivi” paigaldamine, millel osales ka keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Projekti “Põltsamaa paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine” eesmärk on lahendada Põltsamaa suure silla pais-regulaatoriga seotud probleemid. Praegused paisu rajatised ei võimalda tehniliselt veehoidla veetaset paindlikult reguleerida, suurvett paisust piisavalt läbi lasta ning ära hoida veetaseme liigse tõusu ja alanemisega kaasnevaid kahjusid. Pais-regulaatorile paigaldatakse automaatsed varjad, millega saab veetaset hoida vajalikul kõrgusel. Ka kaladel pole praegu võimalik paisust mööda pääseda, mis halvendab vee-elustiku populatsiooni geneetilist kvaliteeti. Paisu renoveerimine ja kunstliku kärestik- kalapääsu rajamine loob võimalused kalade liikumiseks nii üles- kui allavoolu ja nii suurenevad ka jõe kalavarud. Paisu taha on kogunenud hulk setteid, mis halvendab paisu taga asuva jõesängi bioloogilist mitmekesisust. Setted tõstavad ka jõe veetaset ega lase paisul normaalselt toimida. Jõepõhi puhastatakse setetest
Põltsamaa jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu alusel kaitstavate jõgede hulka. Põltsamaa paisu juures ette võetud tööd ja kalapääsu rajamine viivad seal edaspidi olukorra vastavusse veeseaduse ja looduskaitseseadusega. Pais-regulaatori abil hoitav tavapärane veetase tagab kalapääsu pideva veega varustamise, samuti aitab veetaseme reguleerimine ära hoida jõeäärsete muinsuskaitseliste objektide kahjustused. Kalapääsu positiivne mõju avaldub eelkõige Rutikvere-Kamari vahelisel lõigul.
Ringvoolukanal saab kärestikulise kalatrepi
Põltsamaa jõe paisu renoveeriva ja kalapääsu rajava Skanska objektijuht Kristian Pärtma lausus, et postimaja poolse paisuava poole on rajatud väike-geomembraaniga kaetud ajutine tamm, et suurvee ajal vesi sinna paisuosasse ei pääseks. Kui see paisuosa valmis saab, rajatakse taoline tamm jõe vasakkalda poole külge.
Vastavalt projektile, võetakse maha ka jõe vaateid varjavad vanad puud. Paremkaldal on see töö juba tehtud.
Ringvoolukanali kohviku “Rivaal” juures asuvasse jõe osasse tuleb kaskaadidena paiknev kalapääs, ülejäänud ringvoolukanali ossa rajatakse maakividest kalatrepp kuni roosisaare teel oleva sillani. Teisel pool roosisaare silda asuva basseini kaldad kindlustatakse ja roosisaare poolsesse külge ehitatakse jalgtee.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ütles, et jõgi on olnud Põltsamaa inimestele läbi ajaloo tähtis ning on neid erineval viisil läbi sajandite teeninud. Linnapea sõnul tähendab jõgi tavakodanikule võimalust kala püüda ja ujumas käia.
Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga nägi 2011. aasta 10. märtsil ilmavalgust esimene ametlik dokument, mille põhjal võis loota, et Põltsamaa suure silla paisu renoveerimine koos kalatrepi rajamisega võib teoks saada. Jaan Aiaots avaldas tänu tollasele Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse liikmele Kalev Aunale, kes Põltsamaa linna juhtidele märku andis, millal on nendeks töödeks õige aeg raha taotlema asuda. Praegu on käiku antud projekt “Põltsamaa paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine”, mida toetatakse Euroopa Ühtekuuluvusfondist 1 629 476 euro suuruse summaga. Selle projekti läbi muutub paremaks Põltsamaa jõe vee-elustik ja on paremini kaitstud jõe kaldal asuvad muinsuskaitselised hooned.
Minister lubas aasta pärast vaatama tulla
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus lausus, et keskkonna mõttes on äärmiselt oluline, et kalad lõpuks nii alla- kui ülesvoolu liikuma pääsevad. Ministri sõnul on Põltsamaa jõgi kalarikas, kuid paraku takistavad kalade liikumist paisud. Minister lausus, et EL-i rahastatavate keskkonna-alaste projektide näol on enamasti tegemist selliste rajatistega, mis jäävad ju suures osas maa ning osaliselt ka vee alla ning silmaga pole eriti midagi näha. Kalatrepp on siiski üks nendest keskkonna-alastest rajatistest, mida inimesed oma silmaga näha saavad. Minister lubas seda tuleval aastal vaatama tulla.
Kauaaegne Põltsamaa elanik, linna aukodanik ning pikka aega Põltsamaa EPT-d juhtinud Endel Kiisk rääkis, et mäletab veel seda aega, mil Põltsamaa suurest sillast pääses üle vaid jalgsi. Kõik linlased, kes autoga teisel pool jõge asuvasse linnaossa tahtsid sõita, pidid seda tegema suure ringiga Tallinna-Tartu maanteel Mõhkülas asuvat silda kasutades. Endel Kiisk meenutas, et kahel korral kolme aastakümne jooksul aitasid jõge mudast ja setetest puhastada Põltsamaa EPT mehed ja masinad. Nüüd pole juba üle 20 aasta enam EPTd ja muda ning setted on uuesti jõe põhja kogunenud.
Põltsamaa linnavolikogu esimees Margi Ein tuletas meelde neid suurveeaegu, mil Põltsamaa jõe ääres paikneva endise “Ranna” restorani põrand ja omaaegse Põltsamaa EKKVL-i jõeäärsed hooned veest üle ujutatud olid. Samas on inimesed alati oodanud kevadist jäämineku aega ja tulnud suurele sillale, et sellest vaatemängust osa saada. Linnavolikogu esimees tunneb heameelt sellestki, et paisu renoveerimise ja kalatrepi rajamise käigus avatakse vaated Põltsamaa jõele senisest paremini.
Pais peab olema renoveeritud ja kalapääs valmis käesoleva aasta lõpuks.
i
TOOMAS REINPÕLD
