Veebruari viimasel päeval sai Põltsamaa linn kauaoodatud päevakeskuse. Hoone on küll ilus ja nüüdisaegne, kuid seal töö käivitamine ei suju loodetud kiirusega. Päevakeskuse tegutsemasaamist on arutatud ka Põltsamaa linnavolikogu istungitel.
Praeguseks on Põltsamaa linna sotsiaalosakonna juhataja Kaire Bubnise sõnul füsioteraapia osa käigus, vesiravivannid samuti, pesumajas on proovipesemised tehtud ja sealsamas kõrval asuva hooldushaigla pesu pestakse. Põltsamaa päevakeskuse saungi on praeguseks aktiivselt kasutusse võetud. Mitmesugused võimlemised ning koolitused, millega pärast päevakeskuse valmimist algust tehti, toimivad.
Maja erinevad töösuunad
Põltsamaa linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialisti Kaia Sarapi juhendamisel on teoks saanud toolivõimlemine, päevakeskuses on loenguid peetud. Põltsamaa spordimees Villu Ojassalu on siin ärgitanud lauamänge mängima. Kaire Bubnise eestvedamisel on toimunud kooslaulmisi, mis on osutunud väga populaarseiks ettevõtmisteks.
Päevakeskuse ruumes on Bubnis pidanud loenguid Põltsamaa Ametikooli sotsiaaltöö õppuritele ja siin viis oma istungi läbi ka Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatus. Põltsamaa linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja sõnul pole päevakeskuses tööle asuvaid inimesi ametisse kinnitatud. Siinsete töötajate leidmiseks on sotsiaalosakonna juhataja sõnul tarvis lahendada rahastamisega seotud küsimused.
Rehabilitatsiooniteenus ka Põltsamaal
Sihtasutuse Põltsamaa Tervis juhatuse esimehe Merle Mölderi sõnul tegelevad ka sihtasutuse töötajad nagu sotsiaalosakonna töötajadki praegu päevakeskusega vabatahtliku rollis. Sihtasutuse juhi sõnul on tema ülesandeks jälgida päevakeskuse küttesüsteemi ning samuti sealset elektritarbimist, sest elektri üle peavad arvestust nemad. Samuti arvestab interneti ja telefonide peale kuluvaid summasid sihtasutus Põltsamaa Tervis.
Merle Mölder lausus, et peagi üritatakse leida inimene, kes asub päevakeskuse igapäevaelu korraldama. Ühest inimesest Mölderi hinnangul tegelikult ei piisa, kuid hetkel rohkemaks raha ei ole. Päevakeskuse saun, mida kohalik rahvas pikisilmi ootas, toimib samuti Põltsamaa Tervise töötajate abiga. Samuti tegutseb pesumajas sihtasutuse töötaja. Esialgu pestakse hooldushaigla pesu. Edaspidi on plaan hakata pesupesemise teenust ka väljaspoole osutama.
Merle Mölder märkis, et päevakeskuses oleks ehk võinud tegevused kiireminigi käivitada, kuid tegelikult sai hoone kasutusloa alles mõni aeg tagasi. Põltsamaa Tervis on seal käivitamas rehabilitatsiooniteenust koostöös OÜ-ga Sanare. Osaliselt seda teenust juba osutataksegi. “Rehabilitatsiooniteenust polnud Põltsamaal varem üldse võimalik saada,” lausus Merle Mölder. Samuti loodetakse kokku kutsuda puuetega laste vanemate tugirühm.
Päevakeskusele otsitakse perenaist
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et tõepoolest otsitakse inimest, kes Põltsamaa päevakeskuse igapäevatööd korraldama hakkaks. Linnapea sõnul loodavad nad selle inimese leida. Aiaots lausus, et tegelikult oleks päevakeskuses rohkem töötajaid vaja, kuid praegu puudub mitme inimese töölevõtmiseks raha. Samas peab ta oluliseks, et tasapisi on siin juba teenuseid osutama hakatud. Aiaotsa sõnul on EAS eraldanud päevakeskuse väljaehitamiseks mõeldud toetussumma Põltsamaa linnale ja peaks aktsepteerima ka lahendust, kus päevakeskust puudutavate majandusküsimustega tegelemine antakse üle sihtasutusele Põltsamaa Tervis.
Viljandis kogemusi saamas
Põltsamaa sotsiaalala inimesed on käinud kogemusi omandamas ka Viljandi Inkeri päevakodus. Sealne hooldusjaoskonna juhataja kohusetäitja Tiiu Kurvitsa sõnul on nende päevakodu mõeldud eelkõige eakatele. Inkeri päevakodus pakutakse koduhooldust, viiakse inimestele koju sooja toitu, kus kolmekäigulise komplektlõuna maksumus on kolm eurot. Samuti pakutakse toitu Inkeri päevakodus asuvas söögitoas. Pestakse ka pesu, saab kasutada sauna ja vajadusel organiseeritakse transport sauna, haiglasse, arsti juurde. Transpordi eest tuleb Viljandi linna piires tasuda kolm eurot seitsme kilomeetri kohta. Päevakodus asub ka infotuba. Samuti tegutsevad seal ringid – võimlemine, kangakudumine, tegutseb lauluansambel.
Tiiu Kurvitsa sõnul on väga raske määratleda inimeste hulka, kes Inkeri päevakodu kasutavad. Üks kord kuus koguneb sinna 80+ klubi, umbes 50 inimest, mõnel muul päeval aga on maja kasutajate arv oluliselt väiksem. Tiiu Kurvits kinnitas oma kogemuste põhjal, et vajadus sellise päevakodu järele on kahtlemata olemas.
Pärnakad teeksid koostööd
Pärnu Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskuse sotsiaalpedagoogi Annely Ausma sõnul osutavad nemad muu hulgas ka riiklikke rehabilitatsiooniteenuseid ning neil on olemas vastav meeskond.
Sünnijärgse liikumispuudega inimesi käib sealses rehabilitatsioonikeskuses küllalt vähe. Enamik kliente satub keskusse mingisuguse trauma, sageli liiklusõnnetuse tulemusena. Annely Ausma sõnul teevad nad Pärnu Haigla taastusraviosakonnaga tihedat koostööd, kuid ometi ei saa nad ennast raviasutuseks pidada. Kliendid pääsevad rehabilitatsioonikeskusse lihtsalt ja soodsalt tänu Pärnus tegutsevale invataksole, millega seotud kuludest maksab suurema osa kinni Pärnu linnavalitsus.
Rehabilitatsioonikeskus asub endise lasteaiahoone teisel korrusel. Ehituslikus mõttes hoonet selleks kuigi palju ei täiendatud. Majas töötab lift, millega liikumispuudega inimesed teisele korrusele pääsevad ning väljas on loomulikult olemas kaldteed. Päeva jooksul külastab keskust umbes viis liikumispuudega inimest. Nii saadakse ühele kliendiga piisaval määral tegeleda.
Üldiselt on keskusel olemas kindel klientuur, kuid vahel satub sinna ka uustulnukaid. Enamasti sõlmitakse klientidega teenuste osutamise leping. Pärnu Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskusel põhiklientuur küünib 40 inimeseni. Annely Ausma sõnul on nende eesmärgiks aidata inimesed uuesti jalule, kuid alati see ei õnnestu ega saagi õnnestuda. Seetõttu ollakse rahul sellegagi, kui suudetakse inimene aidata võimalikult iseseisvalt endaga hakkama saama. Päris palju on sealsest keskusest läbi käinud ka insuldijärgse tervisekahjustusega mehi. Sotsiaalpedagoogi sõnul võib insuldi üle elanud inimesi kiiresti ja oskuslikult tegutsedes üsna normaalse tervise juurde tagasi aidata ning võimaldada neil ka tööellu tagasi pöörduda.
Pärnus tegelevad liikumispuudega inimestega kõrgharidusega tegevusjuhendajad, ehkki seaduse kohaselt sellist hariduslikku nõuet tegevusjuhendajatele pole seatud. Annely Ausma sõnul oleks tal hea meel, kui nende keskusel areneks koostöö Põltsamaa päevakeskusega. Ta kinnitas, et nemad on põltsamaalastele valmis oma kogemusi ning teadmisi jagama.
Kõik sõltub sellest, kuidas inimesed keskuse omaks võtavad
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots
Päevakeskuse tulevik sõltub minu hinnangul suuresti sellest, kuidas võtavad erinevad sotsiaalsed rühmad keskuses pakutavad teenused ja kogu seal toimuva tegevuse omaks.
Olen juba näinud ja aru saanud, et inimesed on päevakeskuse omaks võtnud ning selle kasutamine muutub järjest aktiivsemaks.
Pean mõistlikuks lahenduseks koduhoolduse üleviimist päevakeskusse. Koduhooldusteenuse parandamisele aitab kindlasti kaasa elektriautode kasutuselevõtmine Põltsamaal.
Keskuse igapäevaelu peab korraldama eraldi inimene
Sihtasutus Põltsamaa Tervis juhatuse esimees Merle Mölder
Loodan, et peagi leitakse inimene, kes asub päevakeskuse igapäevaelu korraldama.
Päevakeskuses peaks pakutama võimalusi eakatele, samuti ka puuetega inimestele, sealhulgas puuetega lastele, veel peaks päevakeskus toimima erinevate ringide kokkukäimise kohana.
Kaalumisel on ka idee viia päevakeskuse ruumesse üle kogu koduhooldustöötajate blokk.
Elektriautode kohale jõudes võiks hakata inimesi ka kodunt päevakeskusse ja tagasi sõidutama, aga tõenäoliselt ei saa seda teha tasuta.
Ka sooja toidu koju vedamise teenuse saaks elektriautode baasil käivitada, kuid seda mõtet ei jõuta teoks teha enne sügist. Päevakeskuses võiks käivitada ka käelised tegevused, mida rahastatakse sotsiaalministeeriumi kaudu, kuid selleks on tarvis erilubasid, sest selliseid tegevusi juhendavad vastava väljaõppega sotsiaalterapeudid.
Samas ei saa käelisi tegevusi hakata enne kavandama, kui päevakeskus sihtasutusele Põltsamaa Tervis üle on antud. Päevakeskust ei anta juriidiliselt Põltsamaa Tervisele üle enne, kuni kogu EAS-i poolt päevakeskusele eraldatud projektiraha täies mahus Põltsamaa linnale üle on kantud.
Nõustamisteenus ja päevahoid
Põltsamaa linna sotsiaalosakonna juhataja Kaire Bubnis
Loodame alustada ka võlanõustamisega päevakeskuse teise korruse ruumides. Just selleks teise korruse ruumid mõeldud ongi ja niisugune nõustamine peabki toimuma eraldi ruumes, mitte kusagil kohvikunurgas.
Samuti soovime päevakeskuses käivitada päevahoiu, kus perekondadel oleks võimalus tuua päevakeskusse kas puudega inimene või dementne vanur, kes oleks siin päeva jooksul hoitud ja valvatud. Keskusse toodud puudega inimesele või vanurile osutaksid rehabiliteerivat abi spetsialistid.
Tegelikult on nüüdisaegne sotsiaaltöö omaette teadus, mida saavad teha vaid vastavat eriala õppinud inimesed. Kui keegi oma naabrimemmele toidu koju kätte viib, on see küll kena ja vajalik, aga see on vaid üks väike lihtne killuke tegelikust sotsiaaltööst.
i
TOOMAS REINPÕLD
