Kohalik ja kodune toit ning toore hakkab iga päevaga järjest enam jutuaineks tõusma. Mahekraami eest ollakse nõus rohkem maksma, kuid kui endal aiamaad pole, siis tuleb hea kraami leidmiseks tublisti tööd teha. Õnneks on tekkimas toiduvõrgustikud, mis aitavad neid muresid lahendada.
Jõgevamaa toiduvõrgustik sai alguse 2015. aastal, kui Jõgevamaa Koostöökoda tegi kohaliku toidu uuringu, kaardistades nii maakonna toidutootjaid. 2016. aastal koostati ühine meililist, kuhu uusi tulijaid pidevalt kaasatakse. Esimene OTT ehk otse tootjalt tarbijale alustas tegevust 2018. aasta maikuus Kääpal. Nüüdseks on nende eeskujul kohaliku toidu turge hakanud tekkima teisteski kohtades.
Et väiketootjal ei ole lihtne kauplusekettidesse löögile pääseda, on Eestis tegutsema asunud kaht tüüpi tootjalt tarbijale lahendused. Tegutsetakse enamasti OTT nime all ja viiakse kokku tootjaid ja tarbijaid. Enamasti on tegemist läbini vabatahtlikkusel põhinevate ettevõtmistega, millest korraldajad otsest kasu ei saa. Kui siis vaid sellest, et endale ja oma perele saadakse lauale maitsev, mahe ja lähipiirkonnast pärit kodune toit.
Toiduvõrgustiku loomine
Nüüdseks on ka Põltsamaal hakatud selle teema peale tõsiselt mõtlema. Vallavalitsuse koduleheküljel on üleskutse, mis kutsub looma koostöövõrgustikku, et tuua kokku juba tegutsevad või potentsiaalsed kohaliku toidu tootjad, tooraine kasvatajad (aednikud, talunikud, loomakasvatajad jms), toitlustajad jne.
Liikumine ühise toiduvõrgustiku loomise poole Põltsamaal sai hoo sisse siis, kui Jõgeval elav ja ise pidevalt Jõgeva toiduturu tooteid tarbiv Krista Kõrgesaar jagas üleskutset Facebookis Märgatud Põltsamaa lehel. Kogukond hakkas kiiresti kasvama, paari päevaga oli liitunuid ligi nelisada. Huviliste arv muudkui kasvab.
„Olen ise sellise koduse ja maheda toidu suur austaja ja tarbija. Leidsin, et võiks seda infot ka põltsamaalastega jagada. Nii selle postituse Märgatud Põltsamaal lehele tegingi,“ rääkis Krista Kõrgesaar, kes ei osanud oodata, et grupp kiiresti nii suureks kasvab.
„Ükskõik, kas soovid või pakud vinget suitsuvorsti, otsid muinasjutuliste tortide meistrit või on su sahver lihtsalt pungil head-paremat, mida teistelegi müüa – see on selleks õige koht!“ Just nii selgitab oma olemasolu Põltsamaa toiduturg.
Nagu seal näha olevatest teadetest lugeda saab, on pakkumisi erinevaid, alates õnnelike kanade munadest, supikanast, lihaveisefileest kuni soolaseenteni välja. Viimastele tuli nii palju soovijaid, et pakkujal vist tuli sahver tühjaks teha.
Facebooki kasutajatel on asi nüüd lihtne, lähed ja tellid, aga mida teevad need, kes Facebooki kasutajad ei ole? Teema noppis üles Annika Kallasmaa, kes on Põltsamaal paljude toredate ettevõtmise ja projektide algataja ja eestvedaja. Ka tema mõtles eelkõige neile, kes läbi netiavaruste headele pakkumistele ligi ei pääse.
„Lugesin ja mõtlesin, et seda teemat tuleks Põltsamaal kuidagi edasi arendada,“ rääkis Annika. „Kunagi oli Põltsamaal praeguse vallavalitsuse kõrval platsil üks kiosk, kust kõik said omale värsket kraami koju osta. Sinna toodi koduaedadest ja põldudelt isekasvatatud aiasaaduseid, kõik oli värske ja rahvas oli rahul. Nüüd sellist võimalust enam Põltsamaal ei ole, aga koduaiad on Põltsamaal endiselt olemas, küllap on ikka veel ka aedviljakasvatajaid ja aeg on näidanud, et järjest suureneb sellise koduselt kasvatatud ja toodetud toidu ostjate hulk.“
Turg kodusele toidule
Tõesti, Põltsamaal on küll turuplats kui selline olemas, kuid aktiivset kauplemist seal igapäevaselt ei näe. Küll on isetekkeline turg toimimas Tallinna-Tartu maantee äärses veokitele mõeldud parklas, kus juba mitmendat aastat kevadest hilissügiseni agaralt aiasaaduste ja toidukraamiga kaubeldakse.
Kui selline kauplemisvorm rahvale sobib, miks mitte siis seda ka linnas sees pakkuda.
„Võiks olla selline kasvõi n-ö õhtuturg, mõnel päeval nädalas, kus mõni tund õhtuti saaks osta ja müüa kodust toodangut ja isevalmistatud toidukraami,“ mõtiskles idee üle Annika Kallasmaa.
Ta võttis ühendust Põltsamaa valla turundusspetsialisti Raivo Suniga, kes kohe ideest haaras ja peagi ilmus asjakohane teade ka vallavalitsuse kodulehele.
„Üleskutsele vastas meie vallas 12 tegijat, aga ümbruskonna valdadega kokku on praegu listis 31 tootjat,“ rääkis Suni. „Plaanime jaanuarikuus infopäeva, kus Kääpa OTT-i tegijad saaks muljeid jagada, samuti ootame sinna toiduameti esindajaid, kes head nõu annaks. Tõotab tulla igati sisukas päev, nii et kõik on oodatud ühinema.“
„See idee on igati teretulnud, aga eks nagu iga asi, vajab ka see koordineerijat,“ rääkis Lahaveres elav kodukokk Eda Kasar. „Muidu hakatakse seal igasugust võõrast kraami eesti toidu pähe pakkuma. Aga kui see asi käima läheb, olen mina kindlasti seal oma toodangut pakkumas. Meil ju siseturgu üldse pole ja välisturg selles kohas, kus ta on, ei toimi. Seega oleks see hea võimalus minusugustele kodus kokkajatele.“
MERIKE KASK
