Põltsamaa ostab Endel Kõksi maali

Põltsamaa linnavalitsus ostab kunagise pallaslase Endel Kõksi maali, mis kujutab Põltsamaa vana kivisilda ja endist linnavalitsuse hoonet.

Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku Kadri Suni sõnul saatis maali omaniku peretuttav suvel linnavalitsusse e-kirja, kus andis teada, et maali omanikul oleks soov see nimelt Põltsamaa linnale müüa. Maal ostetakse 25 000 krooni eest.

Kuidas Kõks Põltsamaale sattus, miks ta just  kivisilda maalis ning mis teda siin inspireeris, kas jõgi või sild, seda pole Suni veel välja selgitanud. Tartu kõrgemas kunstikoolis Pallas õppis Kõks aastatel 1934 – 1940, olles Ado Vabbe õpilane.

 Maal Põltsamaa kivisillast ja vana linnavalitsuse hoonest, mis 1944. aastal hävis, valmis aastal 1939.

1944. aastal lahkus kunstnik Eestist, elas kuus aastat Saksamaal ja alates 1950. aastast Rootsis, kus 1983. aastal suri.

Jääb esialgu muusikakooli

Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on linnal plaanis uue aasta alguses maali ka linnarahvale presenteerida ning jätta see mõneks ajaks muusikakooli.  “Muusikakoolist avaneb üsna sarnane vaade, mis maalilgi näha,” lisas linnapea.

Tema sõnul kestis ostmiseprotsess pea pool aastat ja ta ise nägi maali esimest korda esmaspäeval.

Maali senine omanik, kes selle nüüd linnale müüb, on sündinud Põltsamaal, elanud siin esimesed 14 aastat ning kolinud siis koos perega Viljandisse. Aastakümneid hiljem otsustas naine oma sünnilinna tagasi tulla.

“Endel Kõksi maali ostis Viljandi komisjonipoest pärast Teist maailmasõda pildi meile müünud naise ema, kes oli sellel Põltsamaa motiivi ära tundnud. Nimelt olid Põltsamaa vana linnavalitsusehoone teisel korrusel omal ajal toad, mida välja üüriti. Maali ostja tundis sellel ära oma kunagised koduaknad, nii tekkis emotsionaalne side. Sellest ajast oli Endel Kõksi maal selle perekonna valduses,” rääkis Kadri Suni.

Omapärane kunstnik

Endel Kõks sündis 1912. aasta 21. aprillil Tartus. Ta õppis Tartus kõrgemas kunstikoolis Pallas 1934 – 1940 ja oli kooli üks silmapaistvamatest maalijatest. Kõksi nimi esines tihti koos kahe teise kunstnikuga – Lepo Mikko ja Elmar Kitsega.

1969. aastal võis Tartu kunstimuuseumis vaadata näitust Kõksi varasemast loomeperioodist aastatel 1938-1944.

“Endel Kõks astus Eesti kunsti ajal, mil oli domineeriva kõrgpunkti saavutanud Pallase kooli maaliline, kõrge maitse ja värvikultuuriga ning poeetilisusse kalduva tundelaadiga stiilisuund.

Kõks oli tolle aja maalijatest üks juurdlevamaid ja otsivamaid, innukas mitmesuguseid eeskujusid (mis viivad tagasi näiteks selliste tuntud nimedeni nagu Matisse, Toulouse-Lautrec, Picasso) tundma õppima ja õpitut kiiresti ära proovima./…/

Ta oskas lähtuda oma kooli väärtuslikest traditsioonidest, kuid ta suutis lisada oma lühikese varase loominguperioodi kestel meie maalikunsti ka uusi jooni, isikupärast nägemisviisi,” kirjutas tolleaegses kultuurilehes “Sirp ja vasar” Kõksi näitusest Mart Eller.

Kõks on teinud linnavaateid, portreesid, natüürmorte ja olustikumaale. Ta oli üks esimesi eestlasi Rootsis, kes proovis abstraktmaalimist ja graafikat 1960. aastatel, kasutades tihtipeale erksaid värve ja julgeid sümboleid.

1967. aastal reisis Kõks pikemat aega Kanadas, USAs ja Mehhikos, mille mõjul kasutas loomingus rohkelt  mehhiklaste etnograafilisi mustreid. Hiljem valmisid kunstnikul ateljees suureformaadilised ja värvikad graafilised lehed. “Indiaani naine lapsega” on üks neid reisidel jäädvustatud huvitavaid episoode.

Kõks on mitme raamatu autor ja ta on kirjutanud palju artikleid eestlaste kunstist. Temast endast on kirjutatud ajakirjades, ajalehtedes ja kataloogides.

Endel Kõks suri 1983. aasta 25. novembril Rootsis Örebros.

HELVE LAASIK 

Endel Kõksi teoseid

Kohvikus. 1942

Daam mustas. 1943

Naised. 1962

Kunstniku ema K. Kõksi portree. 1958

Örebro vaade

Sinine abstraktsioon

Luurel

Majakas Tjörni saare juures. Graafika ,vitrograafia, värviline, paber. 1952

Stseen maskidega. Graafika, linool, paber. 1953

Möödunud ajad. Graafika, lito, paber. 1972

Coatlique. Graafika. 1972

Vikerkaarenaine II. Offsett-lito, paber. 1970

Vikerkaarenaine I. Offsett-lito, paber. 1970

Vee ääres. Õli, lõuend. 1939

Flamenco tantsijad. Värviline lito, paber. 1971

Indiaani naine lapsega. Viltpliiats, akvarell, guašš. 1972

Orkester. Õli, vineer. 1941

Iirimaa. Õli, lõuend. 1979

Söömaaeg. Õli, lõuend. 1954

Istuv naisakt. Õli, lõuend. 1939

Töölised. Õli, lõuend. u. 1940

Grupinäitused Kanadas, Prantsusmaal, Rootsis ja USAs.

Soolonäitused USAs, Rootsis, Šveitsis, Belgias, Itaalias, Soomes, Eestis ja Kanadas

Allikas: Eesti Kunstide keskus, Wikipedia

blog comments powered by Disqus