Ei juhtu just tihti, et Põltsamaalt Tallinna samasse kooli õppima läinud noored koos kutsevõistlustel osalevad ning ka kolme parema hulka pääsevad. Just nii läks tippsekretäride ja tippraamatupidajate kutsevõistlustel, kus ilma tegid kaks Põltsamaalt pärit tüdrukut.
Kertu Nool ja Jane Tedremaa õpivad Tallinna Majanduskoolis. Sekretäriks õppiva Jane sõnul soovitas tal võistlema minna õppejõud ja teda innustas teadmine, et kui ta jõuab esikolmikusse, ei pea ta tegema kooli kutseeksamit. Janel on nüüdseks kutseõppe lõpetatud ning ees seisab erialane õpe rakendusliku kõrghariduse omandamiseks. Peale tema osales võistlustel veel mitu Tallinna Majanduskooli raamatupidamise eriala õppurit, nende hulgas ka Kertu Nool.
Kertu sõnul korraldati raamatupidajatele test, mille järgi paremad õpilased võistlusteks välja valiti. “Sellist boonust nagu sekretäridel, kus hea esinemise korral võistlustel kutseeksamit sooritama ei pea, meile ei antud,” ütles ta.
Ülesandeid tuli lahendada kiiresti
Kertu rääkis, et raamatupidajatel oli võistluspinget veidi vähem. Neil tuli esmalt teha test ning seejärel ülesanded lahendada. “Samas tuli meil ülesanded lahendada kiiruse peale ja eks see ikka teatud pinget põhjustas. Ühtegi mõttepausi küll endale lubada ei saanud,” rääkis ta.
Raamatupidajate testis pidid võistlejad tundma teooriat, muu hulgas ka igapäevatöös vajalikke seadusi. Teise osa võistlusest moodustas kompleksülesanne, kus tuli hakkama saada tüüpiliste tehingutega põhilistest arvestusvaldkondadest, need raamatupidamislikus keeles kirja panna ja vastavatesse registritesse kanda.
“Minu meelest testis ega ülesannetes midagi keerulist polnud, vaid põhiliseks faktoriks oli limiteeritud aeg. Nii juhtuski, et mitmed võistlejad ei tulnud ette antud ajaga ülesannete lahendamisega toime. Nii ülesanded kui test puudutasid koolis õpitut,” rääkis Kertu Nool.
Näevad oma tulevikku Eestis
Jane Tedremaa sõnul tuleb meil sageli ette, et sekretäri tööd alahinnatakse. Sekretär peab hästi valdama dokumendihaldust, tundma seadusi, olema kursis raamatupidamisega. Ja loomulikult peab sekretär olema hea teenindaja, oskama suhelda inimestega, säilitama rahu ja väärikuse ka kõige keerulisemas olukorras.
Majanduskooli sekretäride eriala võistkond esitas esmalt omakoostatud oma kooli tutvustava luuletuse, millele järgnes teooria-alane test. See hõlmas kõiki sekretäritöö valdkondi. Sekretäride võistlus kulmineerus situatsiooniülesande lahendamisega, kus Ugala teatri näitleja Andres Oja mängis nii kurja klienti, ülbet ülemust kui ka sõbralikku ja aktiivset kolleegi. Võistlejal tuli mõistagi igas sellises olukorras säilitada rahu ning leida tekkinud olukorrale lahendus.
Kui muid ülesandeid lahendati kollektiivselt, siis rollimängu situatsioonid tegi iga võistleja läbi individuaalselt.
Jane Tedremaa sõnul on tema rahulik ja samas korrektne tüüp, kes vajab teatud ülesannete täitmiseks veidi rohkem aega. “Kui mul oleks olnud natuke rohkem aega, oleksin kindlasti veelgi parema koha saanud,” avaldas ta arvamust.
Kertu Nool nentis, et kui hea tulemus eesmärgiks pole, siis pole mõtet võistlema minnagi. Et võistlus oli tempokas ja aeg ülesannete lahendamiseks piiratud, on ta saavutatuga rahul. Nii Kertu kui Jane on mõlemad seda meelt, et kõige tähtsam võistluste puhul on nende jaoks sealt kaasa saadud kogemus ja üks tähtis lisamärge CV-s, mis annab kindlasti boonuse töökoha otsimisel.
Tegid õige valiku
Kertu ütles, et tema töötab juba üle aasta kooli kõrvalt raamatupidamisteenust pakkuvas firmas. ”Minul on plaan B selles mõttes taskus, et mind oodatakse pärast kooli lõpetamist sinna tööle. Raamatupidajaid on õnneks alati vaja,” nentis ta. Jane sõnul spetsialiseerus temagi eelmisel aastal raamatupidamisele, mida ta näeb enda jaoks varuväljapääsuna. Temal veel töökohta pole, kuid tal on plaanis selle otsimisega aktiivselt tegelema hakata. Nii Kertu Nool kui Jane Tedremaa on veendunud selles, et tegid eriala valides õige otsuse. Jane on küll varem maksundust ja tollitööga seotud asjaajamist õppinud, ent see ei tundunud talle sobiliku ametina. Sekretäri ja juhiabi töö sobib talle paremini.
Mõlemad neiud möönsid, et ega ju kindlalt ette ei tea, mida tulevik toob, aga pigem tahaksid nad oma tulevase elu siiski Eestiga siduda. “Kui ainult Eesti riik selliselt ei käituks, et ühel hetkel lubab õppelaenu meie eest ära maksta, siis teeb n-ö sõrmenipsu ja jätab laenu tagasimaksmise õpilase enda hooleks. Selline käitumine on lihtsalt inetu,” olid noored nördinud.
Kevadel peetud kutsevõistluste kohta kinnitasid nii Kertu kui Jane, et võistelda on alati kasulik.
i
TOOMAS REINPÕLD