Keset linna asuva Põltsamaa muusikakooli avatud akendest kostab peaaegu pidevalt muusikat üle linna, sest pilliproovid kestavad seal hommikutundidest hilise õhtuni. Hommikuti mängitakse pille lahti siin-seal õueski. Nii saavad omamoodi õuemuusikast osa ka linlased. Muusikakooli majas sees aga astutakse üksteise ette igal õhtul ka kontsertidega. Need on kordumatud kontserdid, sest muusika sünnib just samas kohapeal. Kes midagi mängimisküpseks saanud, pakub seda kuulata teistelegi. Laagriliste päevad on töised, sest traditsiooni kohaselt kuulub igasse nädalasse ka kaks suuremat avalikku kontserti ? üks kirikus, kus astuvad üles ansamblid ja solistid ning teine kultuurikeskuses, kus esinevad ühisorkester ja ansamblid. Nende kontsertide tase tundub iga aastaga aina tõusnud olevat. Kõik see ei tähenda, et suvelaagrisse peale pillide taga higistamise muud ei mahukski. Vaimukaid ja lõbusaid ühisettevõtmisigi on omajagu ? noored muusikainimesed jõuavad tõepoolest palju.
Kõik peab klappima
Teisipäeva lõuna ajal on kooli saalis parasjagu dirigendi Hando Põldmäe juhatusel harjutamas viiskümmend kolm puupuhkpilli mängijat. Orkestri kunstiline juht ja dirigent norralane Age Korneliussen ehk suvekooli rahva jaoks lihtsalt boss on õpetajate toa nurgas omaette mõttesse vajunud, ent aeg-ajalt teritab kõrva saalist kostvate helide suunas. Suvekooli peakorraldajat Põltsamaa muusikakooli direktorit Anne Kausi on raske tabada, tema kiirustab ühest ruumist teise, jagab selgitusi ja vastab küsimustele. Kõik peab ju klappima, punktipealt, muidu laager ei suju ja head muusikat ei tee. Klassiruumides on käsil individuaaltunnid ning koridorid nende uste taga pille ja pillimängijaid täis.
Hando Põldmäe lõpetab puupuhkpillimängijatega proovi ja senikaua, kuni vaskpillipuhujad ennast valmis seavad, saab ta teha kümnekonna minuti pikkuse pausi. Põltsamaa puhkpillimuusika suvekoolis on Hando Põldmäe teist aastat ning ühtlasi suvekooli valdavalt pika staa?iga õpetajate seas üks värskemaid jõude. Esimeses vahetuses on ta orkestri dirigent koos Age Korneliusseniga, teises vahetuses jääb tema hooleks peamiselt vaskpillimängijate õpetamine. Hando Põldmäe, kes on Georg Otsa muusikakooli sümfooniaorkestri dirigent ning tegev ka politseiorkestri ja mitmete teiste Tallinna suurte muusikakollektiivide juures, on Põltsamaa suvekoolide mängutasemest ja korraldusest lausa vaimustuses. ?Eestis sellele võrdset kindlasti vastu panna ei ole. See töö vajab toetamist, sest tehakse õiget asja. Müts maha Anne Kausi ees, kes seisab selle eest, et ei tehtaks mingit hinnaalandust ei laagrikorras ega muusikas. Head muusikat teisiti ei tee,? räägib Hando Põldmäe ning tunnistab, et on alles nüüd, kolmandal laagripäeval koondorkestrist niiöelda pilti kokku saamas. Et koosmäng hiljem ikka hästi sujuks ja kogu repertuaar kenasti selgeks saaks, ongi ta selleks päevaks otsustanud harjutused seada gruppide viisi. Pärast vaskpillimängijaid tulebki üheksaliikmeline löökpillimängijate grupp.
Igas suvekoolis oma ?iva?
Löökpillimängijate osa on selles suvekoolis eriliselt suur. Nii paljude löökriistamängijatega ei saa kiidelda naljalt mistahes suured ja tuntud kollektiividki. Anne Kaus teab kinnitada, et üheksast kolm mängijat on ka mitmete konkursside laureaadid. Löökpillimängijaid on teist aastat õpetamas Viimsi ja Rapla muusikakooli õpetaja Enn Tammik.
Kokku kümne õppejõu hulgas on mitmeid tuntud muusikainimesi nagu Olavi Kasemaa, Vello Sakkos ja teised. Õppejõududena on ametis ka Põltsamaa muusikakooli õpetajad Maria Krjukova, Teele Vihman ja Urmas Mägi. Tegelikult on suvekooli erinevate tegevustega haaratud kogu kooli õpetajatepere, nagu igal aastal. Suvekooli sekretariaat on tänavu kaheliikmeline. Kooli tehnilise sekretäri Tiiu Kallase kõrval tegutseb muusikalise sekretärina muusikaakadeemia III kursuse tudeng Kaja Kaus, kelle hooleks on peamiselt noodimajandus.
Et tänavust puhkpillimuusika suvekooli peetakse neljateistkümnendat aastat järjest, sujub õnneks mõndagi selle tegevuses tuntud radasid pidi. Anne Kausi sõnul on aga vaatamata kõigele siiski igas suvekoolis midagi eripärast ehk see oma ?iva?. Tänavu olevat selleks põhjust pidada pillirühmade eriti õnnestunud tasakaalu.
Suvekoolis osalejaid on ka seekord kõikjalt üle Eestimaa ? Võrust, Valgast Tallinnani ning saartelt Kohtla-Järve ja Jõhvini. ?Osavõtjate arv muudkui kasvab tasapisi, nii et meil kipub vägisi kitsaks jääma. Kui sööma ja mängima veel mahub, siis majutusega jääme edaspidi hätta. Üle enda varju ikka ei hüppa,? tunnistab peakorraldaja.
VAIKE KÄOSAAR
