“Esimese Eesti Vabariigi ajal võis ehk midagi niisugust olla küll,” oletab üks uue orkestri dirigentidest Urmas Mägi. Sellest annab aimu tema kätte sattunud 1930. aasta noodikogu salongimuusikaga sümfoniettorkestrile, millest nad koos kaasdirigendi Hiie Taksiga oma orkestri jaoks üht-teist sobilikku välja valida on üritanud.
Aeg oli küpseks saanud
Sümfoniettorkestriks kutsuvad asjaosalised uut orkestrit selle koosseisu pärast. Orkestri kakskümmend viis mängijat moodustavad nii keel-, puhk- kui ka löökpillirühma. Seesugune koosseis eeldas, et orkestri eesotsas oleksid kahe eriala inimesed. Ja kes teised need saidki olla kui tuntud tegijad – Hiie Taks keel- ja Urmas Mägi puhkpilli alal.
Proovidega hakati pihta jaanuaris pärast koolivaheaega. Mõte oli välja käidud küll juba aasta tagasi, ent aeg sai parasjagu küpseks just nüüd.
“See on koolis olemas olevate võimaluste laiendamine, võib öelda isegi, et paras väljakutse,” tunnistab muusikakooli direktor Anne Kaus. Selletaolist orkestrit saab tema sõnul endale lubada üks suhteliselt suure õpilaste arvu ja väga erineva pilliõppega muusikakool. “Eks väikelinna kohta ongi meil ju suur kool,” leiab Anne Kaus.
Praegune sümfoniettorkester on õieti välja kasvanud kooli kammerorkestrist. Viimane omakorda moodustati siis, kui enne seda pikka aega Hiie Taksi juhatusel koos mänginud viiuldajate ansambli tegevuspõld ahtaks hakkas jääma. Edaspidi tuli kooli ka t?elloõpe, siis avati kitarriosakond, sai hakata ka järjest erinevaid puhkpille õppima. Hiljuti avatud muusikaklassiga Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on kujunenud meeldiv koostöö, eriti löökpillirühmal.
Kõik see annab võimaluse kasutada erinevaid ja erilisi pille, mis lisab orkestrile huvitavaid tämbreid ja värve. Pille on viiulitest, viooladest, t?ellodest, kontrabassist alt-, tenor- ja sopransaksofonist tuubani välja.
Et orkestris teevad praegu kaasa valdavalt vanemate klasside edukamad õpilased, on see ühtlasi stiimuliks teistelegi.
Plaane veel ei olegi
Orkester on alles nii noor, et plaane, mis ja kuidas edasi, pole jõutudki veel pidada. Praegu on asi uus ja huvitav nii mängijatele kui ka dirigentidele. Potentsiaali tundub aga olevat ning täiesti võimalik, et kõik see võib millegi suure ja ilusa algus olla.
Kõige enam tunneb orkester praegu siiski puudust vastavast repertuaarist, sest konkreetset noodimaterjali sellisele koosseisule tegelikult õieti polegi. Nii on praegu mõlemad dirigendid püüdnud lugusid ise arran?eerida. “Tuleb katsetada: kui mingi lugu hästi välja tuleb, siis ehk hakkab midagi rohkem kujunema, praegu saame päris hästi hakkama. Proove oleme vähe teinud. Viis lugu on enam-vähem selged,” selgitab Urmas Mägi.
Kevadisel koolivaheajal on külla oodata Põltsamaa suvekoolidest tuttavat Age Korneliussenit Norrast, kes on lubanud repertuaarile täiendust tuua. Ehk on siis kevadel loota juba ka omaette kontserdikava.
VAIKE KÄOSAAR
