Põltsamaa Muinsuskaitse Selts, kes alustas tegevust 1987. aasta oktoobris, võttis endale peamiseks eesmärgiks just muuseumi loomise. Enne, kui muuseumi piduliku avamiseni jõuti, kulus aga peaaegu kümme aastat.
Algus muuseumitoast
Kohalikul muinsuskaitseseltsil tuli eesotsas Tiiu Pihlakaga hakata muuseumi asutamise nimel tegema suurt eeltööd. Esimese eksponaadina annetas tulevasele muuseumile 1929. aasta Põltsamaa linna kaart-skeemi Aleksei Katmaa. 1990. aasta augustikuus korraldas muinsuskaitse selts kodukandipäevad, kus oli välja pandud ka vanavara Heino Joosti, Oskar Raudmetsa ja Mauno Liivi kogudest. Järgmise aasta 16. juunil Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsi meenutuspäeval aga avas Heino Joost oma kodus Väike-Kamari külas Musta talus oma kodumuuseumi “Kodulootare”, kus peale põllumeeste seltsi materjalide oli esemeid ja kirjandust Uue-Põltsamaa mõisa kohta ning muidki materjale. Tänaseks juba manalateele läinud Heino Joost oli ka Põltsamaa muuseumi loomise üks agaramaid toetajaid ja eestvedajaid. Suureks abiks olid ka praegu samuti meie seast lahkunud Helle Kulli uurimustööd.
Põltsamaa Huvimaja töötajad Aime Martinsoo ja Tiia Truumees võtsid aga 1991. aasta augustis kätte ja sisustasid huvikoolis muuseumitoa. 1996. aastal loodi huvikoolis muuseumitöötaja ametikoht ning sellele kohale asus Tiina Ausmees. Järgmisel aastal õnnestus saada rendile lossihoovis asunud Põltsamaa majandusühistu laohoone. Jüri Pärna ja Heino Joost asusid seal remonti tegema. ?Kõige suurem probleem oli põrandatega, need olid suurte kaubakärudega päris auklikuks sõidetud. Ja need tohutud ventilatsiooniavad oli vaja kuidagi ära kaotada, nii laes kui ka põrandas…,” on Jüri Pärna meenutanud muuseumiruumide loomise algust raamatus “Põltsamaa lossi sees ja ümber”. 5. juuliks 1997. aastal, mil lossihoovis peeti X seppade päeva, olid Aime Martinsoo, Eha Tralla ning Tiia Truumees jõudnud kokku seada ekspositsiooni ning põltsamaalastel oli juba võimalus oma kodulinna muuseumi eksponaate näha. Pidulik avamine leidis aset siiski sama aasta 9. augustil, millele eelnesid Põltsamaa ajalookonverents ning ajaloohuviliste mõttevahetus ja muuseumitunnid erinevatel teemadel.
Põltsamaa piirkonna aja- ja kultuurilugu
Tänane muuseum koondab oma seinte vahele kõike ümbruskonna aja- ja kultuuriloosse puutuvat. Nagu kinnitab tänane muuseumi juhataja Rutt Tänav, on ruumid väikesed ning ei võimalda korraga välja panna kõiki museaale, vaid mõndagi eksponeeritakse ajutiste näituste käigus. Tulmeraamatutesse on praegu kantud ligemale 4100 eset, raamatut, dokumenti ning umbes sama palju fotosid. Kõige enam esemeid on annetanud Heino ja Ninella Joost, Evald Põldmaa, Jüri Pärna, fotod on enamikus Helle Kulli ja Mauno Liivi kogudest. Külastajaid käib muuseumis aastas 9000 ? 10 000 ringis.
Tähtis osa on olnud läbi aastate ka muuseumi ajutistel näitustel, muuseumitundidel, kodukandipäevadel, loengutel jne. 1998. aasta kodukandipäevadel esitleti esimest Põltsamaa Ajaloo Vihikut. Praeguseks on neid ilmunud juba kokku neli ja viies tuleb esitlusele kümnenda aastapäeva tähistamisel.
Muuseumi juhatajaks asus 1998. aastal Aime Martinsoo, 1999. peale on aga selles ametis Rutt Tänav. Varahoidja oli kuni 2001. aastani Jüri Pärna, kelle tööd on tänaseni jätkanud Vilja Roots, kes ühtlasi teeb ka giiditööd. Tema teeneks on olnud paljude inimeste mälestuste kogumine, millest hiljuti ilmus mälestusteraamat “Elame veel…”. Vilja Rootsi algatusel on muuseumis korraldatud ka näitusi Põltsamaa linna aukodanike ja teenetemärgi kavaleride tutvustamiseks.
Muuseumiga on liidetud ka turismiinfopunkt, mille konsultantidega koostöös on muuseumi tegevus samuti palju rikkamaks saanud. Arvukate traditsioonide seas, mis tegevusajal kujunenud, on üks kindlamaid iga-aastane muuseumisõprade kokkusaamine.
Sõpru, annetajaid, koostööpartnereid ja lihtsalt huvilisi on muuseumil seni jätkunud, ilmselt jätkub edaspidigi.
VAIKE KÄOSAAR
