Muuseumisõprade ring on moodustunud umbes viieteistkümnest inimesest, kellega on kujunenud pidev ja tihe koostöö muuseumi eksisteerimise algusest peale. Neid inimesi, kes ühtlasi aktiivselt tegelevad kõigega, mis puudutab kodukandi ajalugu, nimetatakse omakeskis õigustatult muuseumi alustaladeks. Tänavusel muuseumirahva ja “alustalade” kokkusaamisel võidi muuseumi juhataja Rutt Tänava kokkuvõtva ettekande põhjal täheldada, et möödunu oli suhteliselt hea aasta.
Rekordarv külastajaid kaugelt ja lähedalt
Põltsamaa lossihoovis asuvad muuseum ja turismiinfo ühe katuse all ja külastajadki on ühised. Läinud aastat võidakse pidada üle aegade üheks külastajaterohkemaks. Rutt Tänava sõnul oli sellel suur osa veebruaris välja pandud vahakujude näitusel, mida käis vaatamas enam kui 2000 inimest. See tõstis tunduvalt külastajate arvu. Oodatult oli aasta lõikes kõige enam külastusi juulis ja augustis, vastavalt 2473 ja 2077. Kokku oli aasta jooksul külastajaid 11 821, kellest ligemale kolmandik olid välismaalased (31 riigist).
Muuseumi kõik kolm töötajat, nii juhataja Rutt Tänav, turismiinfo konsultant Ursula Haava kui ka varahoidja Vilja Roots, on ühtlasi teinud ka giiditööd. Maist oktoobrini kestval hooajal, mil muuseum iga päev lahti on, jääb sisemisteks töödeks aega napiks, praegune talvine hooaeg kulub selliseks tegevuseks marjaks ära.
Ekspositsioonidele väärikat lisa
Tänu Tartu Ülikooli arheoloogiakabinetile tuli sügisel muuseumi ekspositsioonile üpris väärikat lisa. Nimelt täienes see viieteistkümne lossihoovist pärineva ja sama suure arvu Põltsamaa piirkonnast pärit leiuga, mille arheoloogiakabinet siinsele muuseumile deponeeris. Oluline osa on selles turismiinfo konsultandil Ursula Haaval, kes ülikooli usuteaduskonnas tudeerimise käigus Tartus mõningate ajaloolastega ja arheoloogidega jutule sai. Sealt asjad hargnema hakkasidki. Tähelepanu äratavad lisandunud leidude seas sõrmused, odaotsad, käevõru jt.
Praegu on Põltsamaa muuseumis kokku 8177 museaali, millest pea pooled on esemed, ülejäänud valdavalt fotod. On ka dokumente ja raamatuid.
Eesti lipust ja tuntumatest põltsamaalastest
Aastate jooksul on mitmesuguseid näitusi kas siis muuseumi ruumidesse välja pandud või osaletud mõne suurema näituse koostamisel mujal. Meeldejäävamad on olnud vahest väljapanekud sajandialguse kehakultuurlastest, vanadest postkaartidest, etnograafilistest kirivöödest. Viimati mainitud näitus organiseeriti koos käsitööseltsiga. Läinud aastal sai koos OÜga Vali Press ja Kultuurkapitali maakonna ekspertgrupi toetusel kultuurikeskuses teoks konverents ja näitus “Ajakirjandus ja trükikunst Põltsamaal”. Põltsamaa piirkonna ettevõtluspäeva ajaks koostati ülevaade endisaegsetest ettevõtetest.
Eriti märkimisväärne oli muuseumi jaoks aga Eesti lipu aastaga seonduv. Sellele on pühendatud alates maikuu lõpust püsiekspositsiooni täiendav näitus “Rahvuslipu ajaloost”. See valmis koostöös Eesti Rahva Muuseumiga, rahaliselt toetas kultuuriministeerium. Nagu nüüdseks teada, õmbles esimese sinimustvalge lipu kunagi Põltsamaa neiu Emilie Beermann ning tema vend Christoph oli esimene lipuhoidja. Tänavu suvel pühitseti sel puhul Viljandi kalmistul Emilie Beermanni hauakivi ning Christoph Beermanni nimeline lipuplats Järvamaal Peetri kirikaias. Mõlemal sündmusel viibis ka Põltsamaa muuseumi rahvas.
Kenaks tavaks on muuseumis saanud Vilja Rootsi algatatud Põltsamaa linna aukodanikele ja teenetemärgi omanikele pühendatud näitused, mis kajastavad nende elu ja tegevust. Nii on olnud võimalus saada ülevaade siinse piimanduse alustala Eduard Silla elust ja tööst. Möödunud aastal pühendati näitus Elle Reederile, aasta lõpupoole aga pandi välja Lembit Vingi elu kajastav näitus. Viimane on üleval veebruari keskpaigani.
VAIKE KÄOSAAR
