Põltsamaal asuvate eraomandusse kuuluvate hoonete puhul pole linnal muud võimalust kui nõuda omanikelt, et hoone ümbrus korrastatud ning sinna sissepääs tõkestatud oleks. Teretulnud oleks, kui tühjalt seisvate majade omanikud leiaksid neile rakenduse ning nendesse investeeriksid.
Kasutuseta hoonete omanikud võiksid mõnel Põltsamaa linnavolikogu istungil oma plaanidest lähemalt rääkida. Kergekäeliselt ei tohiks ühtki hoonet sulgeda ega lammutada, sest nendega seonduvad ka töökohad, mida nii Põltsamaa linnale kui piirkonnale hädasti tarvis on.
Hiljuti valmis Põltsamaa linna tellimusel firma Hagen&Partners OÜ koostatud analüüs mitmete linna objektide ja rajatiste kohta, kus olid välja toodud mitmed soovitused, millest linna eelarve koostamisel tuleks lähtuda.
Puhu-Ristist Põltsamaa linna suunduva Jõgeva maantee ääres kulgeb ristmikust kuni linna piirini kergtee, mis on praegu pooleli. Sealt edasi tuleb jalakäijatel ja jalgratturitel liikuda mööda sõiduteed. Põltsamaa linnavolikogu arengu- ja ettevõtluskomisjoni esimees Margi Ein lausus, et aastaid tagasi alustatud ja praegu pooleli olev kergtee tuleks lõpuks valmis ehitada. Tema sõnul liigub nii jalgrattureid kui ka jalakäijad sellel teel väga palju, sest Puhu-Risti piirkonda, Pauastverre ja Lillevere tööstuspiirkonda käib linnast tööle väga palju rahvast. Ein lausus, et komisjon tegi ettepaneku ehitada pooleli olev kergtee valmis etapiviisiliselt, ent tõdes samas, et korraga ehitamine on kokkuvõttes odavam.
Staadioni ja ujula võiks rajada kooli lähedusse
Praegu pole Põltsamaal kooli läheduses staadioni, kus kehalise kasvatuse tunde läbi saaks viia. Juba nõukogude ajal oli plaanis rajada staadion kooli pargi ja Pajusi maantee vahelisele alale. Margi Ein kinnitas, et juba lähipäevil võetakse staadioni rajamise teema tõsiselt päevakorda. Protsess ideest teostuseni tuleb väga pikk.
Parem pole olukord ka ujulaga. Arengu- ja ettevõtluskomisjoni esimehe sõnul ei ole normaalne, et ligi 10 000 elanikuga piirkonnas puudub normaalmõõtmetega ujula. Praegu kasutatav
Komisjon tegi ettepaneku algatada detailplaneering Lille, Veski tänava ja Pajusi maantee piirkonda, et välja selgitada, kas need hooned sellesse kvartalisse reaalselt mahuvad.
Kaalutakse muusikakooli ümberkolimist
Põltsamaa muusikakool on juba loomisest alates asunud samas kohas, hiljuti suletud Paala kaupluse hoone teisel korrusel, kus neil nüüd ruumi napib. Seetõttu on ka analüüsis pakutud idee viia muusikakool praegusest asukohast üle Lille tänava koolihoonesse. Kogu gümnaasium peaks ära mahtuma Veski tänava koolihoonesse.
Margi Eina sõnul tuleb langetada muusikakooli kolimise otsus lähtuvalt sellest, milliseks kujuneb järgnevatel aastatel õpilaste arv Põltsamaa ühisgümnaasiumis.
Lille tänava vana koolimaja taga asub internaadihoone, mis vajab hädasti renoveerimist. See võiks olla edaspidi hostel-tüüpi majutusasutus, kus leiaksid koha nii kaugemalt Põltsamaale kooli käivad õpilased kui ka õpetajad. Seal võiksid asuda ka väikesed linnale kuuluvad korterid. Koolile ja linnale on sellist hoonet kindlasti tarvis, sest öömaja vajavad ka Põltsamaal muusika- või spordilaagrites viibijad ning teisedki linna külalised.
Kesklinnas silma riivavad hooned
Kasutuseta seisab praegu Põltsamaa linnas kunagine kinohoone. Praegu eraomandusse kuuluv kinohoone on ehitatud 1983. aastal. Hoone omanik firma ARGE Europe OÜ on pakkunud seda 35 000 euro eest Põltsamaa linnale, kusjuures on mainitud, et makstes võivad kõne alla tulla mitmed variandid. Paraku ei oska keegi hoonele head otstarvet välja pakkuda, selle kordategemine nõuaks aga palju raha. Lisaks on endine kinohoone muinsuskaitse all, mis seab remonditöödele teatud piirangud. Põhiliseks tingimuseks on nõue, et hoone fassaad peab jääma endiseks ehk ilma akendeta. Ein lausus, et kui linn kinohoone ära ostaks, tuleks leida kohe kusagilt raha selle üleval pidamiseks. Seetõttu ei pea komisjon hoone ostmist mõistlikuks. Kinomaja läheduses paikneb kunagine turuhooneks ehitatud maja, mis seoses riigikorra muutusega valmis ei saanudki. Veel iseseisvusaja alguses kavatseti ehitada sinna ruumid kiirabile ja päästeteenistusele, lähtudes sellest, et hoone keldrikorrusel asuvad suured garaažid. Aastaid tagasi kaaluti sinna isegi linnavalitsuse rajamist. Tegelikult oleks äärmiselt keeruline spetsiaalselt turuhooneks rajatud hoonet muuks otstarbeks kasutada.
Lossikompleks ootab rahasüsti
Põltsamaa lossikompleksi kohta lausus Margi Ein, et ilmselt keegi ei ootagi, et see oma kunagises hiilguses taastatakse. Eesmärk peaks olema lossi konvendihoone restaureerimine, et huvilised pääseksid mööda treppe üles lossitorni, kust avaneb vaade lossihoovile, Põltsamaa jõele ja linnapargile. Lossi müüridele aga võiks rajada käiguteed. On väga oluline, et lossikopleksi tarvis saadaks korraga suurem rahasumma. Aastaid tagasi eraldati teatud töödeks umbes 300 000 Eesti krooni aastas, mis on sellise mastaabiga objekti kohta äärmiselt väike summa. Lossikompleksi puhul on üha tõenäolisem, et müüride lagunemisohu tõttu tuleb sinna paigaldada piirded.
Laululava seisab peaaegu kasutult
Põltsamaa ühisgümnaasiumi Veski tänava koolihoone kõrval mõisapargi serval asub Uue-Põltsamaa mõisahoone, mis nüüd juba aastaid eraomandusse kuulub. Õnneks sai selle hoone katus veel enne hoone võõrandamist korda ja erinevalt kinohoonest, vihmavesi sinna sisse joosta ei tohiks.
Väga keeruline on aga olukord laululavaga. Ühtpidi on tegu suure ja vajaliku objektiga, teisalt on laululava kasutamine viimastel aastatel äärmiselt tagasihoidlik, kui mitte öelda olematu. Eina sõnul on lauluväljak tervikuna üks osa Põltsamaa pargikultuurist. Niikaua, kuni lauluväljak koos lavaga Põltsamaal olemas on, peab see ka korras olema. Liiati on Põltsamaa laululava ja ka lauluväljaku näol tegemist maakonna suurima omataolisega. Juba mitmel viimasel aastal toimub enamik üritusi Põltsamaa lossihoovis. Et laululava äärmiselt vähe kasutatakse, on see komisjoni juhi sõnul tõsine arutlusteema.
i
TOOMAS REINPÕLD
