Siiani on lapsed harjunud sellega, et jõuluvana tuleb kord aastas nende juurde ise kohale, nüüd läks aga sootuks teistpidi. Esmakordselt elus mindi ise jõuluvanale külla, suisa taadi koju. Lapsed vaatasid, kes uudishimulikult, kes areldi, ringi. Milline see jõuluvana kodu siis on?
Uksel võttis külalisi vastu jõulumemm, kes juhatas lapsed jõuluvana kohvikusse. Pisikesed külalised taipasid joonelt, et tavalise kohvikuga siin küll tegu pole. Pakuti võlujooki ja võlukooki, mis maitses ülihästi. Jooki oli mitut värvi ja kõik nad olid erinevad – mõni neist parandas kuulmist, mõni nägemist jne, jne. Igaüks väikestest kohvikulistest proovis kohe mitut, sellist võimalust igapäev ei ole. Huvitavad olid ka võlukoogid. Igaühte neist oli midagi peidetud. Kes leidis sealt võlurosinaid, kes võlupähkleid. Jõulumemm küsis küll lastelt, kas keegi koogi seest ka kivi leidis – nimelt sattuvat erilise viguri- ja vembumehele kiviga kook. Selgus, et Mari lasteaia lapsed olid kõik head, kiviga kooki ei olnud kellelgi.
Et aga kõik lapsed igatsevad väga näha, mida jõuluvana parajasti teeb ja kus ta on, selleks oli jõulukohvikusse paigutatud televiisor. Televiisorist sai näha, kuidas jõuluvana oma toas toimetas.
Päkapikud abiks
Kui jõulukohviku mõnusid küllalt nauditud, kõhud võlujooki ja -kooki täis, jagati lapsed kolmeks grupiks. Nüüd tulid laste juurde jõuluvana abilised päkapikud. Iga grupi juurde jätkus neid laste rõõmuks kohe kaks. Üks gruppidest läks jõuluküünlaid kaunistama. Selle töö juures olidki juhendajateks nendega liitunud päkapikud. Küünalde kaunistamiseks kasutati liimi, salvrätikuid ja lakki. Oma jõuluküünla sai iga laps koju kaasa. Igale lapsele teeb rõõmu põletada jõuluõhtul küünalt, mis on pärit jõuluvana enese kodust. Pealegi on seda kaunistada aidanud pesuehtne päkapikk.
Lastega kaasas olnud õpetaja Signe Pärnaste ütles, et jõuluvana residents oli päris laiaulatuslik ja neil tuli päkapikkude juhendamisel läbida mitmeid saladuslikke hämaraid käike, kui majas ühest toast teise liiguti. Ja päkapikkudest pole jõuluvanal ilmselt ka puudus. Ühes suures saalis tundus neid olevat lausa hulgim. Lapsed nägid neid seal pikutamas ja puhkamas.
Tööpäev köögis
Lisaks juhendaja-päkapikkudele oli igas töötoas veel 3-4 päkapikku. Ühes toas, kus oli jõuluvana söögilaud, käidi jõulumehe toidunõusid uudistamas. Neid oli laual päris palju. Üle vaadati ka jõuluvana köök. Rahvariietes kokatädi rääkis lastele, et eelmisel päeval oli ta jõuluvanale toiduks keetnud frikadellisuppi ja magustoiduks teinud kisselliga kohupiimavahtu. Et jõulud ei möödu kunagi piparkoogilõhnata majas, käis köögis usin tegevus. Nii kokatädi kui päkapikud küpsetasid otse laste silme all piparkooke. Siin said lapsed päkapikkude juhendamisel piparkookegi kaunistada. Omakaunistatud piparkoogi sai laps endale.
Õnnevalamise juures tegutsesid spetsialistid, et õnn ikka õigesti ja ilusti välja tuleks. Laste üllatuseks polnud need mitte päkapikud, vaid loomad. Põnev oli. Igaüks sai talle valatud õnne-vigurkuju koju kaasa, õnne tooma.
Lõpuks said kolm gruppi jälle kokku ja nüüd oli aeg jõuluvana ennast külastada. Oi, milline uhke keerdtrepp sinna viis! Sedamööda ülespoole rühkimine tekitas suisa põnevust ja pani laste silmad särama. Seda enam, et trepp viis otse jõuluvana tuppa.
Lapsed vaimustuses
Lapsed, kes elus esimest korda jõuluvana kodu külastasid, lasid silmadel uudishimulikult toas ringi käia. Jõuluvanal oli hiigelsuur mõnus kiiktool, kummaline vanaaegne triikraud ja vanaaegne kell. Jõulumees ise oli mõnus. Rääkis lastele, mida ta oma kodus teeb, kuidas ta elab. Rääkis sellestki, et tal on oma töötuba ja selles tublid päkapikud, kes teda aitavad. Ning et tema kodu on nüüd Jõgeval ja ta jääbki siia elama. See uudis pakkus lastele väga suurt rõõmu. Lõpuks palus jõuluvana lastel laulda ning andis neile kuuse alt kingipakkide seast ühe kingituseks. Et aga lastele jõuluvana pool külaskäigust midagi mälestuseks jääks, tehti üks suur ühine foto. Ja oligi aeg lahkuda.
Järgmisel päeval oli Mari lasteaia Pihlamarja rühmas elevust palju. Hommikul lasteaeda tulles tahtsid kõik oma eelmise päeva muljeid õpetaja-abi Valentinaga jagada, kes nendega jõulumaal kaasas ei käinud.
“Nad olid nii vaimustunud, et hakkasid kõik ühekorraga rääkima,” naeris Valentina Karu. Oma vaimustust avaldas ka lastega kaasas käinud õpetaja. Ta ütles, et jõulumaa peaks kindlasti Jõgevale alles jääma ja seda võiks ajapikku veel täiustadagi.
“Pooldan seda väga,” ütles Signe Pärnaste.
ÜLLE LÄTTE