Põltsamaal peeti tänavu juba kahekümnendat lossipäeva. Korraldamise poole pealt sujus kõik ladusalt ja nii nagu ajakava ette nägi.
Kahekümnendad Põltsamaa lossipäevad avanud Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et seekord korraldab Põltsamaa linn kahekümnendat lossipäeva ja samal ajal ka linna 89. sünnipäeva. Lisaks sellele möödub just tänavu 10 aastat koostöö ja sõprussuhete loomisest Läti Skrunda linnaga. Sõpruslinna esindus oli lossipäeval kohal. Linnapea soovis, et lossipäevale kogunenud inimesed naudiksid terve päeva vältel kõike, mida korraldajatel neile pakkuda on ning tunneksid rõõmu ilusast suvisest ilmast.
Müüb näputööd väljaspool pealinna
Tallinnast Põltsamaale käsitööd müüma tulnud Reet Elvet lausus, et tema on igal aastal Põltsamaal lossipäeval käsitööd müümas olnud. Ka talvisel Põltsamaa käsitöölaadal, mida kohapeal jõululaadaks kutsutakse, on naine alati kohal olnud. Pealinna käsitööhuvilise naise sõnul on Põltsamaa käsitöö müümispaigana hea koht.
Elvet pakkus laste suvemütse, tikanditega kotte, T-särke, koerakarvaga lõngast sokke ja palju muud. Juba tema ema tegi käsitööd ja naine on selle huvi temalt kaasa saanud. Talle meeldib Eestimaal toimuvatel laatadel käia. Pealegi satub nii sellistesse paikadesse, kuhu muidu ilmselt ei läheks. Viimastel aastatel on ta suvisel ajal peaaegu igal nädalavahetusel kusagil laadal käsitööd müümas käinud. Laatadel käib ta koos abikaasaga, sest ise autoga ei sõida. Abikaasa on kalamees ja oli siis just Kamari paisjärve ääres kala püüdmas. Eeloleval nädalavahetusel plaanib ta oma käsitööd Kihnus toimuvatele merepäevadele müüma minna ning ka Palamuse laatadel on ta enamasti kohal olnud. Käsitööhuvilise naise sõnul on ta põhiametilt hoopis raamatupidaja ja tema sõnul sobib käsitöö tegemine sellise ameti kõrvale väga hästi.
Lossipäeval sai rahvalikke pille osta
Käsitöömüüjate kõrval oli laadal ka pillimüüja Indrek Elstein. Pille müüma tulnud mees lausus, et tema isa Ilmar Hellamaa on pillimeister ja mitmed isa käe all valminud pillid, mille hulgas on nii lõõtspille kui kandleid, mida poeg nüüd pillimänguhuvilistele inimestele pakub. Indreku sõnul on pilliostmisest huvitatud inimesed kindla ostusooviga. Pilli ei tulda ostma nagu muud laadakaupa, mis vahel ka n-ö pooljuhuslikult silma võib jääda. Lossipäeva lõunaks veel ükski pilliostmisest huvitatud inimene endast märku polnud andnud. Indrekul olid ka lapsed kaasas, kes on muusikahuvilised nagu isagi. Indrek Elsteini sõnul meeldib talle Põltsamaa lossipäeval käia ning ta lubas aasta pärast taas Põltsamaale pille müüma tulla.
Eriti suurepärasel tasemel käsitöö
Lossipäevast osa saama tulnud Põltsamaa majandusühistu juhataja Jüri Männiksaar lausus, et tegemist on Põltsamaa traditsioonilise üritusega, mis küll osavõjate poolest tundus tänavu tagasihoidlikum olevat kui varasematel aastatel. Männiksaar lisas, et küllap peitub tagasihoidliku külastajate hulga põhjus osaliselt nii ilusas suvises ilmas kui ka paljudes teistes suveüritustes, mida üle Eestimaa toimub väga erinevais paigus.
Tema tahtis Põltsamaa elanikuna näha ja kogeda, mida linna suvine suurüritus kohalikule inimesele pakub. Kaubanduses tegutseva inimesena pakkus talle huvi vestelda lossipäeval kauplema tulnud inimestega saamaks teada, millised on nende muljed. Samas tõdes Jüri Männiksaar, et kunagi alustanud paljudest käsitöötegijatest on praeguseks alles jäänud väga tõsised tegijad, kelle valmistatud käsitööesemed on täiesti professionaalse tasemega. Samas hindas Männiksaar seda, et Põltsamaa lossipäev on pühendatud ehedale käsitööle ja et seal pole tööstusliku kauba edasimüüjaid. Tema sõnul on lossipäeval väga head käsitöö ostmise võimalused, iseasi kui aktiivselt inimesed sellist võimalust kasutavad. Männiksaar on seda meelt, et Põltsamaa lossipäev traditsioonilise üritusena peab kindlasti jätkuma.
Korraldajad valmistusid lossipäevaks rõõmuga
Põltsamaa Käsiteokoja perenaine Katre Arula lausus laupäeva lõuna paiku, et poole päeva pealt on keeruline müügist järeldusi teha. Samas käsitööd müüma tulla tahtvaid inimesi oli sedavõrd palju, et viimastele tuli juba kaks nädalat enne lossipäeva teoks saamist ära öelda.
Käsitöötegijana torkas Katre Arulale silma, et seekord oli varasemast rohkem eriilmelist kaupa, näiteks linasest riidest esemeid.
Olgugi et ehetemüüjaid oli ka tänavu käsitöö pakkujate seas üsna palju, on ehete kvaliteet varasema ajaga võrreldes tugevalt paremaks muutunud.
Väga hästi läks ka hommikune lastelaat, kus laspsed näitasid oma pakutud esemete näol üles tõsist nutikust ja leidlikkust. Käsiteokoja perenaine oli samuti seda meelt, et hõredavõitu lossipäeva külaliste hulga põhjuse võib suures osas ilusa suvise ilma arvele kirjutada.
Katre Arula tõdes, et korraldajate jaoks on lossipäeva õhkkond äärmiselt meeldiv ning pingevaba ja kauplejad hindavad kõrgelt, et lossipäeval pakutakse ehedat käsitööd ja et sinna ei lubata tööstusliku kauba edasimüüjaid. Käsiteokoja perenaine on samuti veendunud selles, et Põltsamaa lossipäev traditsioonilise üritusena peab jätkuma.
TOOMAS REINPÕLD
