Teisipäeval aset leidnud Põltsamaa linnavolikogu istungil oli muu hulgas kõne all sihtasutuse Põltsamaa Lossi Arendus tegevus. Kohati üsna emotsionaalseks kujunenud mõttevahetuses selgus, et vaatamata mitmetele lossikompleksi rahastamiseks esitatud taotlustele, pole arvestatavat rahasummat õnnestunud saada.
Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõuniku ja sihtasutuse tegevjuhi Maimu Kelderi sõnul on sihtasutuse eesmärgiks rahaliste ning mitterahaliste vahendite kogumine ja kasutamine Põltsamaa lossikompleksi arendamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks käivad sihtasutuse esindajad messidel, mille kaudu luuakse kontakte erinevate huvirühmadega. Sellel suvel pandi üles kolm infostendi. Tänavu on lossihoovis korraldatud mitmeid üritusi. Eesmärk on maksimaalselt ära kasutada lossikompleksis tegutsevate rentnike teenuseid. Tänavu on kompleksi külastanud üle 30 000 inimese. Samas tegutsevat Põltsamaa Muuseumi on kaheksa kuu vältel külastanud 6200 inimest, neist pooled välisturistid. Kasvamas on lossikompleksi külastavate Vene turistide arv.
Vajab toimivat visiooni
Riigilt on sellel aastal läbi kultuuriministeeriumi saadud sihtotstarbelised 5000 eurot, mis on ette nähtud elektrisüsteemi ja WC-de korrastamiseks ning need töid praegu tehakse. Käsil on ka köögi korrastamine. Sihtasutuse Põltsamaa Lossi Arendus nõukogu juhtiv riigikogu liige Terje Trei lausus, et tema hinnangul on sihtasutuse tegevjuht selle aja jooksul, mil tema on sihtasutuse nõukogu juhtinud, sihtasutuse põhikirja täpselt järginud. Terje Trei arvates on aga sihtasutuses jäädud käsitööliste tasemele ja aeg oleks astuda samm edasi. Nõukogu juhi arvates on vaja visiooni, mis lõpuks hakkaks kasu tooma. Tema sõnul on Põltsamaa märksõnad roosid, vein ja loss, mis tuleks omavahel ühendades kasulikul moel tööle rakendada.
Põltsamaa linnavolikogu liige Toivo Peets nentis, et nõukogu esimehe sõnavõtus oli nii positiivset kui negatiivset. Tema sõnul on sihtasutusel olnud eelnevalt kaks tugevat juhti — Anti Orav ja Raivo Suni, kes lahkusid ametist seetõttu, et nende asjalikke ettepanekuid ei võetud kuulda. Peets tundis ka huvi, kelle raha eest näiteks praegu kööki remonditakse. Maimu Kelderi sõnul panustavad mõned asutused-ettevõtted sinna oma raha.
Linnavolikogu esimees Margi Ein käis enda sõnul ise kohapeal asja uurimas ja sai teada, et köögi remondiga tegeleb Põltsamaa Ametikooli kutseõpetaja Taimi Saarmann. Maimu Kelderi sõnul on Taimi Saarmann OÜ Garsmille esindaja, kes teeb töid sihtasutuse tellimusel. Toitlustaja leidmiseks pole konkurssi välja kuulutatud, sest OÜ Garsmille on osutunud sobivaks koostööpartneriks, kes omalt poolt ideid välja on pakkunud ning soovib seda ka edaspidi teha.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et linn on taotlenud raha pea kõigist võimalikest fondidest ja allikatest, kust vähegi võimalik, kuid kusagilt pole raha saadud. Linnapea sõnul kohtus ta koos linnavolikogu liikme Helje Tammega muinsuskaitseameti peadirektoriga, kus tõstatus küsimus, mis saab üldse kõigi Põltsamaa linnas asuvate muinsuskaitseliste objektidega. Ülemöödunud aasta alguses lubas muinsuskaitseamet Põltsamaa lossikompleksile teatud rahasumma, mis taaskord saamata jäi. Kokku suudeti leppida vaid selles, et taastamistöödega alustatakse väravahoonest.
i
Nõukogu töö peab paranema
Linnavolikogu esimees Margi Ein polnud rahul sellega, et SA Põltsamaa Lossi Arendus nõukogu liikmena pole teda sellel aastal nõukogu koosolekutele kutsutud, ta on nendest liiga hilja teada saanud. Linnavolikogu esimees lausus, et paar korda aastas toimuvatest sihtasutuse nõukogu koosolekutest võiks tunduvalt varem teavitada, nii toimis nõukogu esimehena Raivo Suni.
Margi Ein lausus, et Terje Trei poolt mainitud muinasjutt Põltsamaa lossist oli olemas juba 15 aastat tagasi, kuid selle elluviimisega pole tegeldud.
Terje Trei nentis, et kui sihtasutuse tegevjuhile palka ei maksta, pole võimalik temalt ka pühendunud tööd loota.
i
TOOMAS REINPÕLD
