Põltsamaa on ikka silma paistnud eriliste kohalikku elu kajastavate suveetenduste poolest. Ka tänavu, alles mõned päevad tagasi, mängiti seal mitmel õhtul järjest etendust sarjast Põltsamaa lood, sellel aastal juba kolmandat vaatust.
Tänavu jõuti Põltsamaa suvise näitemängusarjaga välja 1940. aastatesse, karmi okupatsioonide ja sõjaaega. Aastal 1940 liideti Eesti vägivaldselt NSV Liiduga, ettevõtjatel ja talunikelt võeti ära nende vara ja maa ning need riigistati. Vardasse tõmmati punased lipud ja käibele tuli vene rubla. Põltsamaal lõpetasid siis tegevuse mitmed suuremad kauplused nagu Jürmanni, Briske, Kotka, Puhk ja Pojad ning need ühendati majandusühisuse riiklikuks kooperatiiviks.
Põltsamaal võeti omanikelt ära ja anti riigile 69 maja. Purustati Vabadussõjas langenud võitlejate auks rajatud mälestussammas ja Kuningamäele hakati rajama sõjaväelennuvälja. Hitlerliku Saksamaa ja sotsialistliku Nõukogude Liidu vahel puhkenud sõja ajal ja selle järel represseeriti Põltsamaal ühel või teisel moel 152 inimest. Osal inimestest õnnestus sõjast kõrvale hoida ja vastupanu organiseerida. Põltsamaa kriminaalpolitsei assistent Jaan Naissoo juhtis ühte ja Alfred Evert teist metsavendade rühma, kes pidasid Põltsamaa Suurel sillal 1941. aasta 4. juulil lahingu punastega, püüdes neid Põltsamaalt välja ajada. Jaan Naissoo hukkus lahingus.
Suurepärane etendus tuntud ja uute harrastusnäitlejatega
Tollast Põltsamaad meenutades tuleb mainida 1941. ja 1944. aasta põlenguid, milles hävis umbes 75 protsenti linna hoonetest. Taganedes purustasid sakslased septembris 1944. aastal sildu ja tööstushooneid ning süütasid tänavate kaupa elumaju. Keegi olevat siis neile raha pakkunud ja see muutis asjade käiku.
Niisugusest hirmsast ja ärevast ajast tänavune Põltsamaa suveetendus jutustaski. Suveetenduses lõid kaasa juba varasematest aastatest tuntud harrastusnäitlejad, aga ka alles esimest korda publiku ette astunud inimesed: peremees Ants Üllar Karu, perenaine Maret Marianne Nugis, perepoeg Madis Samuel Axel Maikalu, perepoeg Peet Martin Suursaar, peretuttav Jaan Roos, Janel Palm, linnavalitsuse kojamees Matti Adoma jmt.
Etendust mängiti sõjast puutumata jäänud kohtumaja hoovis
Raivo Suni näitemängus “Meie süü on meie olemine…” kajastab septembrit 1944, mil sakslased olid minemas ja venelased tulemas. Tegevuskohaks on Tamme talu Uue-Põltsamaa mõisa asunduses, kus Jaak Roos sageli oma õe Adele Laugise juures ööbis. Samal ajal elasid seal veel õemees Martin Laugis ja nende tütar Ilme Laugis. Tamme talu oli kümne hektari suurune asundustalu, kus praegu elab 1945. aastal sündinud perepoeg Ilmar Laugis.
Kui vaadata Põltsamaal Sõpruse pargis asuva skulptuuri “Kündev Kalevipoeg” juurest Mällikvere suunas, siis on see esimene talu Tallinna-Tartu maantee kõrval. Läheduses asunud taludes käis Jaan Roos sageli raadiot kuulamas ja maailmaasju arutamas.
Lossi tänavas asuv kohtumaja, mille õu mängukohaks välja valiti, jäi sõjatulest imekombel puutumata. Küll aga lasti õhku tollane Kohtumaja sild ning tules hävisid hooned Lossi tänava jõe poolses servas.
Näidendis kasutatud andmed pärinevad peamiselt endise koolidirektori ja bibliofiili Jaan Roosi päevikust, kuid sinna on lisatud ning täpsustatud detaile kaasaegsete Põltsamaa kandi inimeste Herbert Kuurme, Ell Maansoo, Juta Rannametsa, Heinrich Sellaku, Leida Lillialliku mälestustest. Etenduse kavalehe jaoks andsid oma fotosid kasutada Põltsamaa muuseum, Kalev Kiviste ja rahvusarhiiv.
Aitäh Põltsamaa muuseumi juhatajale Rutt Tänavale, kes on kogunud kokku palju huvitavat materjali, millega saab tutvuda suveetenduse jaoks trükitud kavalehelt.
TOOMAS REINPÕLD