“Minu esimene, juunikuine Põltsamaa-visiit piirdus kolme tunniga, nii et õige ülevaade linnast jäi saamata,” ütles Skrunda linnapea Nellija Kleinberga. “Pikemale visiidile otsustasin tulla just roosipeo ajal, sest lootsin, et sellel üritusel on võimalik tundma õppida linna hinge. Ja mu lootused täitusid.”
Roosipidu jättis nii Skrunda linnapeale kui ka linnavalitsuse arendus- ja rahandusnõunikule Inga Freimanele ning gümnaasiumi direktorile Ainars Zankovskisele sügava mulje. Põltsamaa linn meeldis neile samuti.
“Skrundas pole nii suuri tööstusettevõtteid kui Põltsamaal,” ütles Nellija Kleinberga. “On vaid leivakombinaat, puidutööstus ja väikesed ehitusfirmad ning linna külje all lihakombinaat. Ka rahvaarvult on Skrunda väiksem kui Põltsamaa.”
Kõige rohkem üllatas Kleinbergat Põltsamaal sildade rohkus.
“Kui kuulsin, et Põltsamaal on seitseteist silda ja kaheksateistkümnes rajamisel, siis mõtlesin, et kuhu need siin küll mahuvad! Meil viib üle linna läbiva Venta jõe ainult kaks silda: üht mööda sõidavad rongid, teist mööda liiguvad muud sõidukid ja jalakäijad. Nüüd võisin oma silmaga veenduda, et need seitseteist silda on tõepoolest olemas ja need annavad linnale nii romantilise ilme.”
Tänu suursaadikule
Skrunda ja Põltsamaa leidsid teineteist tänu Läti Vabariigi suursaadikule Eestis härra Edgars Skujale. Skrundalased pöördusid tema poole palvega leida neile Eestist koostööpartner ning tema soovitas neile Põltsamaad.
“Suursaadik ütles, et kui me siia tuleme, siis me armume sellesse linna. Ja tal oli õigus,” ütles Nellija Kleinberga. “Nüüd õitsevad meie linnavalitsuse hoone juures juba Põltsamaa roosiaia roosidki: Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots tõi need, kui juulis meil külas käis.”
Põltsamaasse armumine ei sega Skrunda linnapead siiski asjalikke koostöömõtteid mõlgutamast.
“Koostöövõimalusi on nii tööstuse, turismi, kultuuri kui ka hariduse vallas,” ütles Kleinberga. “Meie gümnaasiumil on just kavandamisel õpiraskustega lastele suunatud rahvusvaheline projekt, millesse me tahaksime kaasata ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi.”
Kahe päeva jooksul Põltsamaa ja selle ümbruse asutusi-ettevõtteid, sealhulgas Põltsamaa Muusikakooli ning Kodu- ja Põllutöökooli, perearstikeskust ja OÜd Viraito külastades tekkis koostööideid veel kuhjaga. Kõige lähemas tulevikus ? septembri lõpus ? sõidavad Skrundasse külla Põltsamaa ettevõtjad. Sõidul Lätti tahavad nad näha ka Kuldigat ja Ventspilsi.
Peatselt on Põltsamaal ja Skrundal plaanis alla kirjutada ka koostööleping.
Oma televisioon
Riiast 150 km kaugusel asuv Skrunda sai linnaks tegelikult alles üheksa aastat tagasi: senimaani oli ta kõigest alevik. Nii et tuleval suvel tähistatakse suurte pidustustega linna kümnendat sünnipäeva.
Nii üllatav kui see ka pole, on väikesel ja noorukesel Skrunda linnal olemas oma telestuudio, mille “toodang” on jälgitav kümne kilomeetri raadiuses. Uudiseid ning saateid huvitavatest inimestest, harrastustest ja muust seesugusest antakse eetrisse teisipäeviti kella 21-23. Telestuudiot peab ülal linnavalitsus ning linnapea ise on tõeline telestaar, sest tema kõneleb linnarahvale linna asjadest igas saates.
“Meid jälgitakse väga usinalt: kui räägime millestki, mis rahva meeled elevile ajab, on linnavalitsuse telefonid järgmisel päeval punased,” ütles Nellija Kleinberga. “Meie teletegijad on tegelikult väga tublid: nad on saanud preemiaid mitmel loomingulisel konkursil.”
Kuna telestuudio hästi funktsioneerib, pole linnal lehte vist tõepoolest vaja. Ja seda Skrundal polegi. Küll aga on otse loomulikult oma kodulehekülg internetis.
“Kuna meil on tekkimas koostöösidemed Põltsamaaga, kavatseme koduleheküljele üles panna ka eestikeelset infot,” ütles Nellija Kleinberga. “Muuseas, meie kirikus on juba tosin aastat ametis eestlasest pastor: ta õppis koos Skrundast pärit neiuga Eesti Kunstiakadeemias, abiellus temaga, kolis siia ja vahetas eriala. Nüüd saab ta meid tõlgina aidata.”
Skrunda linnapea kutsus kõiki põltsamaalasi ja muid jõgevamaalasi Skrundasse külla. Tõsi, radarijaama pärast sinna enam minna ei tasu: selle demonteerisid venelased juba aastaid tagasi ja nüüdseks on kurikuulsa kosmoseside pealtkuulamisjaama hoonedki vastu taevast lastud.
RIINA MÄGI
