Põltsamaa on oma ammuste muusikatraditsioonide poolest tuntud. Sada kuuskümmend viis aastat tagasi loodi siin segakoor, mis on praegu teadaolevalt Eesti segakooridest vanim. Sellest kakskümmend viis aastat hiljem pandigi alus puhkpilliorkestrile. Esimene dirigent oli Annikvere koolmeister Tõnu Omel.
Järjepidevus pole katkenud
Pärast Tõnu Omelit on Põltsamaa puhkpilliorkestri ees läbi aegade olnud veel teisigi koolmeistreid nagu Ants Ustal, Juhan Mein, Tõnu Kutsar. Viimane oli dirigent kahekümne kolme aasta jooksul. Pärast teda juhtisid orkestrit Jaan Jalakas, Aleksander Viru, Hugo Aren, Egon Grostal jt. Seejärel alates 1934. aastast tulid juba Voldemar Lemmiku ajad. Lemmik hakkas hea seisma selle eest, et orkestril oleks ka järelkasvu. Alustati noorte mängijate väljaõpetamist. Voldemar Lemmiku kõrval asus tegutsema Lembit Vink, kes edaspidi seisis tollase Põltsamaa Keskkooli puhkpilliorkestri eesotsas ning aitas ühtlasi linna puhkpilliorkestri asju korraldada ning juhendada. Argipäevatöö kõrval sanitaar- ja epidemioloogiajaamas sidus Lembit Vink oma elu Põltsamaa puhkpillimängu edendamisega enam kui neljakümneks aastaks. Voldemar Lemmiku ja Lembit Vingi teened on olnud eriti märkimisväärsed nii orkestri tegevuse arendamisel kui ka noorte meeste pillimängu juurde toomisel. Nende kahe kõrval alustas puhkpillimängijatega tööd ka Põltsamaa muusikakooli noore õpetajana tööle suunatud Eino Georg, kelle õlule jäid orkestrijuhi kohustused edaspidi ligemale viieteistkümneks aastaks. Nüüd on enam kui kümme aastat orkestri ees seisnud Põltsamaa muusikakooli puhkpilliõpetaja Urmas Mägi, kes on ühtlasi ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi puhkpilliorkestri dirigent. Viimane tähistas möödunud kevadel oma viiekümne viiendat juubelit. Tänane juubilar kannab aga juba mõnda aega Põltsamaa Linnaorkestri nime.
Kuulsust omakandis ja kaugemalgi
Põltsamaa pasunakoori asutaja Tõnu Omeli juhatusel mängis omal ajal kaasa Karl August Hermann, kes hiljem ise orkestrit juhatas.
Edaspidistest aegadest väärib märkimist, et Põltsamaa orkester on olnud ka II Eesti Üldlaulupeol osalejate ridades. 1892. aasta juulikuus Põltsamaal korraldatud suurel kontserdil esines siinne pasunakoor koos seitsme laulukooriga. Kahe aasta pärast oli aga koos kohalike puhkpillimängijatega esinemas üksteist laulukoori ning sellel kontserdil olevat dirigent olnud koguni Miina Härma.
Alates 1955. aastast hakkasid aga Voldemar Lemmiku juhatusel pillimängu õppima ka naised. Sellest saigi alguse Eesti esimene ja ilmselt seni ainus naispuhkpilliorkester. Ühtejärge tegutseti ligemale neliteist aastat.
Üheks tänase Põltsamaa Linnaorkestri hiilgeajaks võibki vahest pidada seda, kui 1955. ja 1956. aastal mängiti end vabariiklikul klubiliste asutuste ülevaatusel esikohale. Kahel korral aastas anti iseseisvaid kontserte ning esineti Eesti Raadioski. 1963. aastal tunnustati Põltsamaa puhkpilliorkestrit isetegevusliku rahvaorkestri aunimetusega.
Tänase orkestri tegevuses on märkimisväärne osa kontsertreisidel nii Eestis, Soomes kui endistes liiduvabariikides. Väga palju on juurde saadud nooditagavara ning ollakse võimelised andma eriilmelisi kontserte. Endistviisi annavad orkestrile täiendust muusikakool ja ühisgümnaasiumi orkester. “Üritame taidlusorkestrina professionaalset tööd teha,” iseloomustab dirigent Urmas Mägi praegust Põltsamaa Linnaorkestrit.
“Mängijaid oleks juurde küll vaja. Noored lähevad ju kaugemale õppima ja linnast ära. Põltsamaa on tegelikult pillimängijaid täis, aga millegipärast ei tule nad orkestrisse. Mõned kardavad, et on mängimise vahepeal unustanud. Küll see meelde tuleb, kui ainult vaevutakse kohale tulema. Pole siin karta midagi,” on dirigent kindel.
Tänaõhtusel kontserdil esinevad koos orkestriga koorid ja solistid. Kava on juubelisünnipäevale kohaselt pidulik ja mitmekesine ning peaks pakkuma igaühele midagi.
VAIKE KÄOSAAR
