Aasta tagasi tähistati Põltsamaa Roosisaarel suurejooneliselt Põltsamaa linna 90. juubelit. Sel puhul oli Roosisaarle kaetud 90 meetri pikkune pidulaud, kuhu linlased olid kaasa toonud head ja paremat, mida kõik pidulised said maista. Tänavugi plaaniti linna sünnipäeva tähistada Roosisaarel ühise piknikuga, kus osalejad oleksid saanud murule tekid panna ning seal ennast mõnusalt tundes maista kaasavõetud suupisteid ja jooke. Ilmaolud pinkniku pidamist ei võimaldanud ja nii tuli seekordne sünnipäevapidu maha pidada Põltsamaa kultuurikeskuses.
Möödunud reede õhtul peetud Põltsamaa linna 91. sünnipäevapeol piduliste poole pöördunud linnapea Jaan Aiaots lausus, erinevad ajastud on Põltsamaa väga pikas ajaloos omavahel tugevalt läbi põimunud, mistõttu linna ajalugu peaks hakkama mõõtma väga palju kaugemalt kui see hetk 91 aastat tagasi, mil Põltsamaa sai linnaõigused. Jaan Aiaotsa sõnul ei tea me ju keegi päris täpselt, millal esimesed põltsamaalased praegusesse linna asukohta oma elupaigad lõid, tööd tegid, armastasid, rõõmustasid, vahel ka kurvastasid ning tuleviku peale mõtlesid. Tänane Põltsamaa on meie kõigi silme ees just selline nagu ta on ja eks igal linnaelanikul on arusaamine tänasest ning nägemus tulevasest Põltsamaast. Jaan Aiaots tõdes, et nagu iga riik tervikuna nii on ka iga selle väiksem osa oma näoga.
Et seekord mängis pidulistele muusikat ansambel Zorbas, mille liikmed esitasid Kreeka muusikapalasid, siis pakkus Jaan Aiaots välja oma nägemuse seosest Kreeka ja Põltsamaa vahel Nimelt asub Põltsamaal Eesti Apostliku Õigeusu Kirik, mis on seotud Kreeka katoliku kirikuga. Küllap on neid seoseid teisigi. Ansambli Zorbas esindaja korraldas Kreekat ja Põltsamaad puudutava viktoriini ja tuleb tunnistada, et paljud kohalviibinud Põltsamaa elanikud andsid Kreekat puudutanud küsimustele täiesti õiged vastused. Küllap on siis Kreekal ja Põltsamaal tõepoolest teatud seosed olemas.
Kus ja millisel moel saab teoks Põltsamaa linna 92. sünnipäevapidu selgub vähem kui aasta pärast.
TOOMAS REINPÕLD
