Põltsamaa linn, Jõgeva ja Palamuse vald said aukodanikud

Jõgeva vald nimetas vabariigi aastapäeva eel oma aukodanikuks endise vallavanema Saima Kalevi.

Vallavanema ametit pidas Saima Kalev aastatel 2002-2009. Selle aja jooksul omistati Jõgeva vallale konkursil Kaunis Eesti Kodu 2008 Jõgevamaa kaunima omavalitsuse tiitel, samuti 2008. aasta Jõgevamaa Hea Turismitegija tiitel ning 2009. aasta Eesti kõige koolitussõbralikuma omavalitsuse tiitel. Vallavanemana edendas Saima Kalev innukalt koostööd Paide, Allazhi (Läti), Orimattila (Soome) ja Dals-Edi (Rootsi) vallaga.

2001. aastast on Saima Kalev olnud Euroopa Nõukogu juures asuva Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi liige ja 2004. aastast Euroopa Liidu Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liige. Ta on ka 2006. aastal asutatud Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse esimees. Enne vallavanemaks saamist oli Saima Kalev Jõgeva vallavolikogu esimees, praegu aga volikogu liige. 

Viie põldherne- ja kolme talirüpsisordi aretaja

Ära ei maksa unustada ka põllumajandusteaduste kandidaadi ja filosoofiadoktori Saima Kalevi teeneid sordiaretajana: ta oli aastatel 1978-2002 Jõgeva Sordiaretuse Instituudi vanemteadur ning osales viie põldherne- ja kolme talirüpsisordi aretamises. Ta on avaldanud 31 teadus- ja enam kui 40 populaarteaduslikku artiklit ning kirjutanud teiste autoritega kahasse raamatud “Hernes aias ja köögis” ning “Uba aias ja köögis”.

“Ega ma ennast valla aukodanike väärikas reas teistega väga võrdsena tunne,” ütles Saima Kalev pärast tiitli väljakuulutamist tagasihoidlikult. “Tahaksin mulle antud aunimetust jagada kõigi vallakodanikega, sest kõik nad on aidanud seda välja teenida.”

Lisaks valla aukodaniku tiitlile andis Jõgeva vald vabariigi aastapäeva puhul välja ka elutööpreemia, mille sai kauaaegne Laiuse põllumajandusjuht ja maaelu edendaja Tiit Maripuu, ning mulluse Aasta Tegija tiitli, mille pälvis Jõgeva vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave, kes oli mullu Kuremaal peetud rahvusvahelise hariduskonverentsi projektijuht ja suur “süüdlane“ selles, et Jõgeva vald mullu Eesti koolitussõbralikumaks omavalitsuseks tunnistati. 

Ajalugu uurides elad põnevat elu

Palamuse valla värskeim aukodanik on kauaaegne pedagoog ja teenekas kodu-uurija Helma Kaeval. Kaareperes on ta elanud juba 48 aastat: õpetanud koolis lapsi, juhendanud noori kodu-uurijaid, noorkotkaid ja kodutütreid ning löönud kaasa eakate seltsitegevuses — nii taidlejana kui taidlusrühmade juhendajana.

Eesti Rahva Muuseumi korrespondent on ta olnud juba 1962. aastast saadik ning võitnud muuseumi vanavarakogumise võistlustelt korduvalt auhindu. Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjate võrgu juhendaja Tiina Taela sõnul on Helma Kaeval muuseumi arhiivi jäädvustanud Palamuse ja Kursi kihelkonna taluehitusi, kombestikku, käsitööd, toidumajandust, elatusalasid ja argielu kokku enam kui 1000 lehekülje ulatuses, rikastatuna rohke pildimaterjaliga. Silmapaistvamad tööd on tema hinnangul “Taimedega värvimine”, “Kaarepere eluolust ja kultuurist”, “Lapse sünd”, “Kadunud Kassivere küla mälestuseks ja taasärkamiseks”, “Kaarepere kool 1897-1997”, “Kool ja koolielu. Koolikillud”.

“Eesti Rahva Muuseumi jaoks materjali kogumine on mul käsil praegugi: tänavu ootab muuseum oma korrespondentidelt kaastöid teemadel “Räägime kartulist“ ja “Post minu elus“,“ ütles Helma Kaeval.

ERMile ja teistele muuseumidele kaastöö tegemise kõrvalt on Helma Kaeval ka ise ühe muuseumi asutanud: see tegutseb Jõgeva valla piiridesse jäävas Kassinurme külas Nurga talus. Helma eestvedamisel püstitati poolteist aastat tagasi Visusti külla Turve tallu mälestuskivi selle talu kunagisele peremehele, sõjaeelse Riigikogu mitme koosseisu liikmele ja Eesti eksiilvalitsuse ministrile Johannes Sikkarile.

Elutööks ravimine

Eha Mälli elutööks on olnud Põltsamaa inimeste ravimine. Ta  lõpetas 1965. aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonna, mille järel töötas lühikest aega Jõgeval. Seejärel asus 37 aastaks kirurgina tööle Põltsamaale.

On töötanud Põltsamaal arstina nii polikliinikus kui haiglas. Tihti olid Eha Mälli tööpäevad pikad, sest tööle ambulatooriumis jätkus sageli tööpäev Põltsamaal Kuuse tänaval asunud haiglas. Patsiendid teavad teda kui abivalmis, sõbralikku ja tööd hästi tundvat arsti, kolleegid aga tagasihoidlikku, kuid väga  vastutulelikku inimest.

Eha Mäll oli aktiivne inimene ka ühiskondlikus elus, kuuludes Rahvarinde ridadesse ning osaledes Põltsamaa linnavolikogu esimese koosseisu töös. Eha Mälli  tütar on astunud ema jälgedes ja temast on saanud samuti arst, poeg töötab põllumajanduses.

Põltsamaa linna teenetemärgi pälvinud Arnold Kull on läbi käinud mitmetest rasketest sõjakatsumustest, sealhulgas nn Tšehhi põrgu, samuti Vorkuta vangilaagri. Ta on rajanud uraanikaevandust Sillamäele ning teeninud tööpataljonis Leningradis.

Esimeseks töökohaks vaba mehena oli talle arveametniku amet Kütimäe koolis, selle sulgemise järel sai temast 1953. aastal Põltsamaa rajooni rahandusosakonna eelarvesektori juhataja. Selles ametis töötades sai Kull 1962. aasta lõpuks tollased kõrgemad võimukandjad nõusse rahastama Põltsamaa lossi taastamistöid. Samasse ajavahemikku langenud Põltsamaa rajooni likvideerimisega kadus ka lossi taastamise võimalus. Alates 1963. aastast kuni 2000. aastani töötas Arnold Kull Põltsamaa keskkooli ja hiljem Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktori asetäitjana majandusalal. Arnold Kull oli üks Põltsamaa Aianduse ja Mesinduse Seltsi rajajatest 1959, on osalenud  Looduskaitse Seltsi Põltsamaa osakonna juhatuse töös. Käesolevast aastast juhib Kull Jõgevamaa Represseeritute Ühendust.

Aktiivsed töökohtade loojad

Põltsamaal üles kasvanud ja koolis käinud ning 1979. aastal Põltsamaa Keskkooli lõpetanud Vitali Goroško sai samuti linna teenetemärgi. Ta on Põltsamaa kandi tuntud spordimees, ent on aidanud kaasa ka Põltsamaa turismielu edendamisele. Vitali Goroško juhib 1995. aastal asutatud OÜ-d Bueno.

Aivar Tölpt sai Põltsamaa valla tänukirja. Tema asutatud Tahe Wood on tegutsenud alates 1992. aastast. Nime on ettevõttel vahepealsetel aastatel küll muudetud, ent sõna Tahe on seal kogu aeg sees olnud ja just tahe ongi seda ettevõtet läbi aastate edasi viinud.  Hakkaja inimesena on Tölpt leidnud firma toodetele  välisturge.

Põltsamaa linna, Põltsamaa valla ja Pajusi valla tänukirja pälvis Jõgevamaa päästeosakonna juhataja Jüri Alandi. Tal on suured teened selles, et Põltsamaa uus päästehoone rajati.

Äsja pälvisid tunnustuse

*Jõgeva valla aukodanikuks nimetati Saima Kalev

*Jõgeva valla elutööpreemia pälvis Tiit Maripuu

*Mulluse Aasta Tegija tiitel omistati Marika Pravele

*Palamuse valla aukodanikuks nimetati Helma Kaeval

*Põltsamaa linna teenetemärgi pälvisid Arnold Kull ja Vitali Goroško

*Põltsamaa valla tänukirja sai Aivar Tölpt

*Põltsamaa linna, Põltsamaa valla ja Pajusi valla ühine tänukiri anti Jüri Alandile

iii

RIINA MÄGI

TOOMAS REINPÕLD