Juba aastaid on vahelduva eduga Põltsamaa linna ja valla ühinemist plaanitud. Varem oli selles protsessis valmis kaasa lööma ka Pajusi vald, kuid viimasel katsel ütles Pajusi ühinemise läbirääkimistele “ei”.
Eelmisel neljapäeval peetud Põltsamaa vallavolikogu istungil andis Põltsamaa valla ajutise ühinemise probleemidega tegeleva töörühma liige Karro Külanurm ülevaate ühinemise mõjude finantsanalüüsi tulemustest.
Finantsanalüüsi tegemiseks koostati vastav hange, mille tulemusena asus seda koostama firma Geomedia. Analüüs oli jagatud viieks suuremaks teemaks, kus esimesena käsitleti ühineva omavalitsuse tulubaasi, tulude struktuuri ning makse, järgmisena elanikele eraldatavate toetuste määrade ühtlustamist, omavalitsuste palgal olevate töötajate palkade ühtlustamist, seejärel omavalitsuslike kulutuste valdkondlikku ja piirkondade vahelist jaotust ning viiendana finantsilist võimekust.
Külanurme sõnul on finantsanalüüs tehtud selliselt, et oleks selge, kas ühinemisel on erinevate valdkondade puhul näha ette rahalist kokkuhoidu või lisakulu. Teisalt tuleb ühinemisel langetada poliitilised otsused selle kohta, kas ühes või teises valdkonnad võtab linn üle valla praktika või vastupidi või võetakse kasutusele mingi kolmas variant.
Linnas laekub enam tulumaksu, vallas maamaksu
Ühinemisel Põltsamaa linna ja Põltsamaa valla tulumaksu laekumised summeeruvad. Maamaksu laekus eelmisel aastal Põltsamaa linna eelarvesse 40 000 eurot, Põltsamaa valla eelarvesse 201 000 eurot. Maamaksu tulu ühe elaniku kohta oli Põltsamaa linnas möödunud aastal üheksa eurot, vallas 49 eurot. Maamaksumäär oli 2010. aastal Põltsamaa linnas 2,5 protsenti ning vallas 2,4 protsenti.
Haritava ja loodusliku rohumaa maksumäär oli mullu Põltsamaa linnas kaks protsenti ja vallas üks protsent. Kummaski omavalitsuses kehtivaid maamaksumäärasid arvesse võttes oleks summaarne maamaks 221 368 eurot.
Kui Põltsamaa vald võtaks üle Põltsamaa linna maamaksumäärad, laekuks ühisomavalitsuses maamaksu 43 853 eurot rohkem kui eelmisel aastal kahe omavalitsuse peale kokku.
Kui Põltsamaa linn võtaks üle Põltsamaa valla maamaksumäärad, laekuks ühiseelarvesse maamaksu 1712 euro võrra vähem, kui see oli eelmisel aastal kahe omavalitsuse peale kokku.
Riigilõivud moodustavad nii Põltsamaa linna kui valla eelarve puhastuludest alla ühe protsendi ja need ühinemisel summeeruvad. Kaupade ja teenuste müük on märkimisväärselt olulisem tululiik Põltsamaa linnale. Kaupade ja teenuste müügist laekus eelmisel aastal linnale 854,9 tuhat eurot, vallale 102,4 tuhat eurot. Kaupade ja teenuste müügist laekus eelmisel aastal ühe elaniku kohta tulu Põltsamaa linnas 183,2 eurot ning Põltsamaa vallas 24,9 eurot. Oluliseks tuluallikaks selle maksuliigi puhul on haridusteenused.
Toetuste maksmisel võetakse üle kõrgem standard
Finantsanalüüsis on kirjeldatud ka laekumisi haridusasutuste majandustegevusest, laekumisi kultuuri- ja kunstiasutuste majandustegevusest, samuti muid laekumisi ühiseelarvesse. Analüüsis on välja toodud ka mittesihtotstarbelised ja sihtotstarbelised toetused ühiseelarvesse. Ühinemistoetust makstakse iga omavalitsuse elaniku kohta 40 eurot. Aasta alguse elanike arvu puhul oleksid ühinevad omavalitsused 2010. aastal saanud 351 000 eurot ning käesoleval aastal oleks see summa 347 000 eurot.
Toetusi makstakse praegu mõnevõrra rohkem Põltsamaa vallas ja vähem linnas. Põltsamaa linnas on kasutusel rohkem erinevaid toetuste liike, Põltsamaa vallas toetatakse abivajajaid rohkem majanduslikust aspektist lähtuvalt. Põltsamaa vallas makstakse toetusi elaniku kohta 35 eurot ja Põltsamaa linnas 30,7 eurot. Ühinemisel plaanitakse ühisomavalitsuses toetuste maksmisel üle võtta kõrgem standard maksumäärade ja sihtrühmade osas.
Nii oleks 2010. aasta andmetel toimetulekutoetuste maksmisel lisaressursi vajadus ühisomavalitsuses hinnanguliselt 36 000 eurot. Tulenevalt kõrgema standardi rakendamisest oleks kõigi toetuste puhul lisaressursi vajadus eelmise aasta andmete põhjal arvestuslikult 105 000 eurot, millest toimetulekutoetuste osa oleks veidi üle 35 000 euro.
Hinnanguliselt oleks lisaressursi vajadus toetuste puhul umbes 80 000 eurot ning toimetulekutoetuste puhul 25 000 eurot.
Kuus ametikohta vähem
Põltsamaa linna ja Põltsamaa valla summaarne teenistujate ametikohtade arv on 51,55, ühinemisel oleks see optimaalse struktuuri puhul 45,55 ehk kuus ametikohta vähem. Ühinemine aitaks palgakulusid kokku hoida 60 000-141 000 eurot. Arveldamise ärajäämisel väheneksid kulutused sellest tulenevalt umbes 420 000 eurot. Kokkuhoid üldvalitsemise kuludelt oleks aastas 80 000 -162 000 eurot. Summaarne kulude maht oleks kokku 7,57 miljonit eurot, arvlemiseta 7,15 miljonit eurot. Ühinemisel võla ja muud kohustused ning nõuded summeeruvad.
Nüüd on Põltsamaa linna ja valla ühinemisel viimane sõna kummagi osapoole volikogu käes. Finantsanalüüsi kokkuvõttes on öeldud, et pärast uuringute ja arvamuste kokku võtmist teeb volikogu otsuse, kas taotleda haldusterritoriaalse korralduse muutmist või lõpetada toimingud. Uuringuid on aja jooksul piisavalt tehtud ning nüüd vajab Põltsamaa linna ja valla ühinemise küsimus poliitilist otsust.
Põltsamaa linna ja valla tulubaas
*Eelmisel aastal oli Põltsamaa linna tulude mahuks 4,74 miljonit eurot, Põltsamaa vallal 2,79 miljonit eurot.
*Tulumaks puhastuludest moodustas Põltsamaa linnas 39 protsenti ja vallas 46 protsenti
*Eraldised tasandusfondist tulubaasi tasakaalustamiseks olid Põltsamaa linnal 13 protsenti ja vallal 16 protsenti
*Peamiselt koolivõrguga seotud eraldised tasandusfondist olid linnal 27 ja vallal 20 protsenti
*Kõige olulisemat maksu ehk tulumaksu laekus möödunud aastal Põltsamaa linna eelarvesse 1,72 miljonit eurot ja valla eelarvesse 1,29 miljonit eurot
*Tulumaksu laekus möödunud aastal linnas ühe elaniku kohta 369 eurot, vallas laekus mullu tulumaksu ühe elaniku kohta 314 eurot.
Allikas: valla ja linna ühinemise finantsanalüüs
i
TOOMAS REINPÕLD
