Lasteaed Mari leidis tunnustamist, sest selles koolieelses lasteasutuses toimub järjepidev koolituste planeerimine juba 2000. aastast.
Koolitusplaan hõlmab mitte üksnes õpetajate, vaid kogu lasteaia personali arendamist, õpetajate erialast täiendkoolitamist, õpetaja abide ning köögipersonali hügieeni- ja toitlustamisalast koolitamist.
Lasteaias Mari peetakse töötajate enesetäiendamist nende arengu loomulikuks osaks ning seda soodustatakse igati. Lasteaias väärtustatakse meeskonnatööd ning nendega viiakse läbi arenguvestlusi.
Parimaks tänavuse aasta täiskasvanud õppijaks tunnistati Tarvo Sulg, kes jätkas pooleli jäänud õpinguid Paide Täiskasvanute Gümnaasiumis ning lõpetas selle pere kõrvalt väga heade tulemustega. Aasta koolitajana tunnustati Heiki Kiidlit, kes on Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor. Eesti kõige koolitussõbralikumas omavalitsuses Rõuge vallas aidatakse kaasa nii külainimeste kui ettevõtjate koolitamisele.
Kõigis maakondades valiti aasta õppijad, koolitussõbralikumad organisatsioonid ja omavalitsused, mis esitati üle-eestilisteks kandidaatideks.
Mäletatavasti valiti Jõgevamaa aasta õppijaks Voore Põhikooli algklasside, kunstiõpetuse ja parandusõppe õpetaja Anne Kana, kes on ennast töö kõrvalt pidevalt täiendanud ja omandatut oma töös edukalt rakendanud.
Jõgevamaa aasta koolitussõbralikuma omavalitsuse tiitlile esitatud kahest taotlusest otsustas komisjon aga mitte kumbagi tunnustamiseks esitada, sest kandidaatide iseloomustused ei vastanud tunnustamise reglemendile.
“Koolitamine ja õppimine on väga vajalik ning ma olen õnnelik, et meie majas on aktiivsed ja uuele avatud töötajad, kes on ise huvitatud uue juurdeõppimisest,? ütles lasteaia Mari juhataja Maarit Juhkam.
Juhkami arvates on saavutatu pikkade aastate töö vili. Tema sõnul kandideeris lasteaed Mari Jõgevamaa koolitussõbralikuma organisatsiooni tiitlile esmakordselt. Seda enam tunneb tunnustuse üle rõõmu kogu lasteaiapere, aga ka lapsevanemad, kelle lapsed on koolitatud töötajate hoole all.
Pedagoogiliste oskuste täiendamiseks on lasteaiaõpetajad saanud osaleda mitmetel koolitustel: lapsekeskne metoodika lasteaias, jalutuskäik helide maailmas, loodus- ja keskkonnaalane täienduskursus lasteaaiaõpetajale, minu vikerkaarevärviline maailm, vaimupuudega lapse kõne arendamine koolieelses eas ning mitmetel teistel.
Mitmeid koolitusi on lasteaias toimunud ka õpetajate abidele, samuti töötajate üldiseks arendamiseks. Projekti “Iga uusimmigrant on oodatud lasteaeda Mari” raames on lasteaaiaõpetajaid õpetatud muukeelse lapsega eesti õppekeelega lasteaias toime tulema ning räägitud sellest, kuidas sellised lapsed kiiremini tavarühma sulanduksid.
Maarit Juhkami sõnul nende lasteaaias küll veel ühtegi uusimmigrantide last ei ole, kuid neid ollakse hea meelega nõus lasteaaeda võtma.
Juhkami sõnul ei ole aga oluline ainult personali koolitamine kursustel või kohapeal, vaid ka see, kuidas omandatu edasi antakse, kuidas töötajad ennast ise arendavad ning kuidas asutus seda soodustab. Mitmed lasteaiaõpetajad õpivad praegu kõrgkoolis tasemeõppes.
Nii võõrustati septembris sõpruslasteaaia Pehtoori lasteaednikke Soomest Järvenpäält, kellele tutvustati Eesti haridussüsteemi ning Jõgeva maakonna ja Põltsamaa linna koolieelsete lasteasutuste tegutsemise põhimõtteid, üritusi ja koostööd.
Samuti on korraldatud näiteks õppepäevi kogu Põltsamaa piirkonna lasteaaiaõpetajatele ning jagatud oma kogemusi maakondlikel üritustel.
Juba mitmeid aastaid pööratakse lasteaias tähelepanu uutele töötajatele, nimelt saavad kõik uued õpetajad endale vanemõpetajate seast juhendaja. Nii on uutel inimestel kergem kohaneda uues kollektiivis, saada aru selle põhiväärtustest ja suundadest.
Juhkami sõnul arutatakse töötajate ringis läbi, milliseid koolitusi on kõige enam vaja. Kui mõnel koolitusel saab osaleda vaid paar inimest, jagatakse materjale ka kolleegidele. Meeskonnatöö on lasteaaia märksõna: igal töötajal on võimalik pakkuda välja oma ideid ning teha ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks.
Oluline on ka lapsevanemate koolitamine, tänavu on lapsevanemaid koolitatud teemal “Kuidas suurendada head ja vähendada halba käitumist”.
“Oleme korraldanud lapsevanemate hulgas ka rahulolu-küsitlusi. Kuigi tulemused olid ka 2003. aastal head, on lastevanemate rahulolu meie tööga kahe aasta jooksul suurenenud. Kui kaks aastat tagasi hinnati rühma kujundus ja mänguasjade olemasolu rühmades heaks, siis tänavu juba väga heaks,” ütles Juhkam.
Juhkam arvas, et kuue aasta jooksul, mil ta on olnud lasteaia juhataja, on ta arenenud koos töötajatega. Praegu osatakse rohkem lastele ja nende vanematele mõelda, arutleda ja planeerida, mida tulevikus veelgi paremini teha.
EVA KLAAS
