Põltsamaa kunstiselts avas aastanäituse

Põltsamaa kultuurimajas avati oktoobri alguses Põltsamaa kunstiseltsi aastanäitus „Müstiline kiri”. Seekord saab vaadata üheksateistkümne Põltsamaa harrastuskunstniku töid, mis kujutavad müstilist kirja nii otseses kui ülekantud mõttes.


Kunstiseltsi aastanäituse teema valivad seltsi liikmed tavaliselt välja juba aasta varem. Seekordne teema oli põnev ja Põltsamaa kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja sõnul leiab seekordselt näituselt tõelisi pärle.
„Tõesti on südamest ilusaid teostusi või vaimukaid leide. Uskumatu, et kõik nii tublid on. See on tegelikult müstiline, millised kummalised ideed tulevad erinevatele inimestele pähe, kuigi teema on üks ja seesama,” ütles Ethel Hakkaja näituse kohta.
Kunstiseltsi liige Siiri Kaljund on näitusele esitanud akrüülmaali pealkirjaga „Leidmata unistuste maa”.
„Kuivõrd näituse teemaks sai sedapuhku valitud „Müstiline kiri”, siis hakkasin mõtlema selle peale, kui palju peitub müstikat sõnades. Mind inspireerisid maalima sellised meile üsnagi tuttavad sõnad, nagu Kungla ja Ultima Thule. Sõna Kungla tähistab Eesti mütoloogias õnnemaad ning muinasjutumaad – maad, mida tegelikult pole olemas, aga mis eksisteerib ainult meie unistustes. Ultima Thule seevastu on antiik- ja keskaegses kirjanduses figureeriv müütilise maailma äärel asuv saar,” selgitas Siiri Kaljund oma töö tähendust.
Väino Valdmanni maal kannab see-eest nimetust „Eesti”. Autor selgitas ise, et kasutas maali tegemisel internetti (Google´it), et otsida välja, kuidas on Eesti erinevates maailma keeltes (ja milline on kirjapilt). Nii näeb Väino Valdmanni maalil tuttavaid ja vähem tuttavaid Eestit tähistavaid sõnu erinevates maailma keeltes – Estonia kõrval ka Estonie, Viro, Estland, Estonio, Estoni, Estija.
Esmakordselt esitas Põltsamaa kunstiseltsi aastanäitusele oma töö hiljuti Põltsamaa valda Adavere asulasse elama kolinud ja nüüd kunstiõpetajana töötav Lea Malin. Ta rääkis enda töö „Markomaania” kohta, et maal tähistab seda, mida me näeme reaalsuses ja mida me ei näe, kuna ei oska „nii peent kirja” lugeda.
„Tegemist on tegelikult kolm aastat tagasi maalitud akvarellmaaliga. Pildi pealkirjaks panin algselt „Makromaagia”, aga väikse eksituse tõttu sai sellest ühel hetkel hoopis „makromaania”, mis pole ka väga vale. Minu maal kujutab endast reaalsust, mida me palja silmaga ei näe – teisisõnu kujutab see tegelikkust, mida me näeme ainult mikroskoobi all,” selgitas maali autor.
Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni.

TAAVI KELDER

blog comments powered by Disqus