Põltsamaa ühisgümnaasiumis on traditsioon korraldada põhikooli lõpuklasside õpilastele lahtiste uste päev, kus tulevastele gümnasistidele edasiõppimisvõimalusi tutvustatakse. Seekordsele lahtiste uste päevale oli kogunenud koolinoori mitmelt poolt Põltsamaa ümbrusest ja kaugemaltki.
Põltsamaa ühisgümnaasiumi (PÜG) direktor Aimar Arula lausus, et tänavune koolitutvustus on järjekorras juba 15. Arula lisas, et temale teadaolevalt soovib hetkel tulla Põltsamaale gümnaasiumiharidust omandama 87 õpilast.
Lahtiste uste päevale oli saabunud üheksandate klasside õpilasi Võhmast, Viljandist, Kiriverest, Imaverest, Adaverest, Lustiverest, Kolga-Jaanist, Palamuselt ning Puurmanist. Arula lausus, et gümnaasiumi astuda soovijaid on küll 87, ent neil on plaanis avada uue kooliaasta alguses kaks kümnendat klassi, kus kummaski oleks maksimaalselt 36 õpilast.
Direktori sõnul on uute õpilaste gümnaasiumi vastuvõtmisel tähtis osa testil, mida lahtiste uste päevale tulnud kohe läbi teha said. Koolijuht kinnitas, et PÜG eesmärk on olla heade eelduste looja, mis tähendab, et kooli oodatakse selliseid noori, kes soovivad siin hästi õppida ja omandada ainealaseid teadmisi ehk akadeemilist haridust.
Palju võimalusi
Tavapäraste õppeainete kõrval pakub Põltsamaa kool ka palju muid võimalusi huvialadega tegelemiseks ja õppetöövälisteks ettevõtmisteks. Direktori sõnul tegutseb koolis tugev muusikaharu, mida tõestas külalistele esinenud bänd. Samuti on koolis väga tugeval järjel reaalainete õppimine. Õpilastel on võimalik osaleda kõnelaagrites ning ka klassi, kooli ja üleriigilistel kõnevõistlustel. Loomulikult on ka võimalik tantsida, laulda sportida. Lisaks saavad õpilased ehitada roboteid, teha keemiakatseid jne.
Direktori sooviks on, et Põltsamaa ühisgümnaasiumi astujad lisaks hästi õppimisele ka õppetöövälises elus aktiivselt kaasa lööksid. Aimar Arula esitles noortele kooli teklit, mille saavad PÜGi vastu võetud noored kätte siis, kui uue õppeaasta esimesed koolipäevad seljataha on jäänud.
Praegu õpib Põltsamaa kooli gümnaasiumiosas 175 noort, neist 45 abiturienti. Koolijuht avaldas lootust, et gümnaasiumi pürgijaid on sügisel vähemalt 72. Kooli eesmärk on, et gümnasistide arv küüniks lähitulevikus 200-ni. Mida rohkem õpilasi, seda rohkem erinevaid isiksusi ning seda rikkam on kooli gümnaasiumiosa tervikuna. Aimar Arula avaldas lootust, et suutis õpilastes väikese uudishimu tekitada ning soovitas neil lahtiste uste päevast maksimumi võtta, et saada teada, mida kool neile pakkuda tahab.
Muusikaklassi on oodatud ka võhikud
PÜGi muusikaklassi õpetaja Reigo Tõnisson rääkis noortele sellest, mida annab neile muusikaklassis õppimine. Muusikaõpetaja sõnul on päris mitmed muusikaklassi lõpetanud läinud edasi õppima TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiasse, Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli, Heino Elleri nimelissse Tartu Muusikakooli.
Reigo Tõnisson lausus, et kui kellegi arvates peaks temast saama professionaalne kitarrist, siis peab ta selleks väga kõvasti tööd tegema ja ka õpetaja-poolsed nõudmised on sel juhul väga kõrged. Kui aga õpilane tahaks osata musitseerida vaid sõprade seltskonnas või näiteks lähedase inimese sünnipäeval, siis ei nõua ka õpetaja temalt liiga palju.
Muusikaklassi astudes saab noor valida endale konkreetse pilli, milleks võib olla trumm, kitarr, basskitarr, flööt, saksofon või midagi muud. On soovitud ka laulmist õppida. Erilise võimalusena saab PÜG-i muusikaklassis õppida orelimängu, mida on võimalik käia harjutamas EELK Põltsamaa Niguliste kirikus.
Reigo Tõnisson rõhutas, et muusikaklassis on kohtade arv piiratud ja on tulnud ette olukordi, kus kõik soovijad sinna õppima asuda ei saa. Seetõttu soovitas ta muusikahuvilistel aktiivselt tegutseda ja võimalikult kiiresti oma soovist teada anda. Muusikaõpetaja kinnitusel on võimalik seegi, et soovitakse hakata kitarri õppima, kuid enne pole pilli kätte võetud. Kindlasti tasub end proovile panna, sest nii mõnedki on siin pillimängu õppimist nullist alustanud ning sellega kenasti toime tulnud. Näiteks ei tundnud Janis Kill alguses nooti ega teadnud pillimängust midagi. Kolme aastaga õppis ta pillimängu ära ja asus seejärel edasi õppima Elleri muusikakoolis. Alles paar aastat tagasi tuli ta noorte kitarristide konkursil võitjaks. Muusikahuvilised on oodatud ka kooli puhkpilliorkestrisse.
Kooli õppealajuhataja Tiia Miksoni sõnul ei tegutse kultuuri- ja muusikasuuna õppurid ainult koolimajas, vaid ka Põltsamaa kultuurikeskuses. Ka teistel õppesuundadel toimub osa õppetööst väljaspool kooliruume. Lisaks kultuuri- ja muusikasuunale on Põltsamaa ühisgümnaasiumis võimalik õppida reaal-loodussuunal ning majandus- ja sotsiaalsuunal. Neid suundi tutvustasid huvilistele praegu seal õppivad noored.
Kaugemalt tulnud soovivad iseseisvamalt elada
Põltsamaale õppima pürgiv Puurmani põhikooli neiu Miina Laugmaa lausus, et valik Põltsamaa kasuks langes täiesti pragmaatilistel põhjustel. Ta tahab iga päev kodunt kooli käia, ei taha kusagil korterit üürida ega ühiselamus elada. Ka Põltsamaa kool meeldib talle. Miina pole veel mõelnud, millise õppesuuna ta valib, aga samas on ta huvitatud muusika õppimisest ja tahaks kitarrimängu selgeks saada. Ta lubas lahtiste uste päeval ka sisseastumistesti ära teha.
Miina klassiõde Katrin Kivijärv lausus, et temalegi on koolivalikul oluline selle lähedus kodule ning Põltsamaal õpib juba ka tema tuttavaid Puurmanist. Katrini sõnul ta iga päev siiski kodu ja kooli vahet sõita ei kavatse, vaid tahab leida elamispinna kooli internaadis. Katrini valikuks saab ilmselt muusikasuund, sest ta on juba mitmel aastal laulmisega tegelenud. Ta huvitub ta rahvatantsust. Katrini sõnul on ta Põltsamaa kooliga rahul ning suuremasse linna teda ei tõmba.
Viljandist lahtiste uste päevale saabunud Kellyly Saar lausus, et kaalus tõsiselt, kas valida Põltsamaa ühisgümnaasiumi kasuks või jätkata õppimist Viljandis. Kellyly arvab, et kodust eemal on tal võimalus iseseisvamalt tegutseda. Pealegi ei asu Põltsamaa Viljandist liiga kaugel.
Loomulikult ei kavatse Kellyly iga päev Viljandi ja Põltsamaa vahet sõitma hakata. Põltsamaa on tema jaoks väike armas linnake, kus talle elada ja õppida meeldib.
Viljandi neiu Karmen Kaljula valis Põltsamaa ühisgümnaasiumi eelkõige seetõttu, et tema õde juba õpib Põltsamaal ja on Karmenile sellest koolist palju head rääkinud. Karmen ütles, et teda huvitab majandus- ja sotsiaalsuund. Ka tema arvates saab kodust eemal olles iseseisvamaks.
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis õppiv Geidi German ütles, et valida oleks võinud ka Jõgevamaa gümnaasiumi kasuks, aga talle meeldib Põltsamaa ühisgümnaasium rohkem. Jõgeva koolis on Geidi sõnul väga karm kord. Samas peab ta PÜG-i huvitavamaks kooliks kui oma praegust kooli. Neiu sõnul on Põltsamaa koolis väga palju õppetööväliseid võimalusi. Õppima tahab ta hakata majandus-sotsiaalsuunal. Geidi tegi katsed ka Tartu Tamme Gümnaasiumi astumiseks, kuid usub, et jätkab siiski õpinguid Põltsamaal.
Õppealajuhataja Tiia Miksoni kinnitusel möödus lahtiste uste päev kenasti. Testid on juba enamasti üle vaadatud ning sealt selgus, et 5-6 õpilast 100 võimalikust punktist 50 kirja ei saanud. Eelmisel aastal ei pääsenud testide alusel edasi õppima neli-viis Põltsamaa noort. Kindlasti leiab mõni lahtiste uste päeval osalenu endale vahepeal mõne teise kooli, mõni n-ö joone alla jäänu võib aga kooli sisse saada, kui keegi edukam testisooritaja mujale õppima läheb.
Tuleval aastal on Põltsamaa piirkonnas gümnaasiumi pürgivate noorte arv suurem kui tänavu.
i
TOOMAS REINPÕLD
