Viiskümmend aastat tagasi sai EELK Põltsamaa koguduse segakoor alguse tänu Asta ja Herbert Kuurmele. Nendel oli oluline osa ka selles, et kirikukoor rasketele aegadele ja ebasoosingutele vaatamata ikka püsima jäi. Juubelikontserdil oli kooril võimalus austada Asta Kuurmet, oma esimest ja kauaaegset dirigenti.
Läbi erinevate aegade
Põltsamaa kirikukooril pole aegade jooksul just palju dirigente olnud. Kirikuõpetaja Herbert Kuurme ja ta abikaasa Asta algatusel ja innustusel tuli esmalt kokku naiskoor. Hiljem õnnestus sinna juurde meelitada ka meeslauljaid ja edaspidi võidi juba segakoorina tegutseda, sest suures kirikus pääses segakoor naiskooriga võrreldes tugevamini mõjule.
Asta Kuurme juhatas koguduse segakoori enam kui kolmekümne aasta jooksul peaaegu üksi, vahepeal oli mõnda aega abiks ka Ilona Karin. 1989. aastal, mil Põltsamaale tuli kirikuõpetajaks Joel Luhamets, võis Asta Kuurme rahuliku südamega koorijuhtimise Joel Luhametsa koorijuhist abikaasale Tiinale üle anda. Tiina Luhametsa kõrval juhatas koori ka Ülle Noormägi, kes siis juba kirikus organistina tööle oli asunud. Uute noorte dirigentidega vahetus oluliselt ka koori koosseis ja muutus repertuaar. Pärast seda, kui perekond Luhamets asus Tartu Pauluse koguduse teenistusse, sai 1997. aastal kirikukoori juhiks Põltsamaa muusikakooli õpetaja Reet Sester, kelle käe all sel ajal laulis ka kultuurimaja kammerkoor. Uus dirigent tuli sisuliselt kirikukoori juhatama koos oma kooriga, see tähendab, et ühinesid kammerkoor ja kirikukoor. Seega muutus päris palju ka koori koosseis. Mitmed endised lauljad küll lahkusid, aga lisandus ka uusi ja nooremaid. Tänases kirikukooris on aga ka väga pika staa?iga lauljad nagu Mai Joorits, Ive Pajo, Linda Tammemäe ja Riho Rehema, kes laulsid kooris ka Tiina Luhametsa ajal. Omaaegsest kultuurimaja kammerkoorist on praeguse kirikukoori lauljate ridades endiselt Pille Otsus, Liia Orav, Urmas Kuivits, Ilmar Keis jt.
Mitte ainult kirikuseinte vahel
Praegune dirigent Reet Sester tunnistab, et on üksjagu kujundanud koori oma käe järgi ning et kui omal ajal oli kirikukoorile kõige olulisem sõnumi edasiandmine, siis on tänane koor asetanud peamise rõhu just laulmise kvaliteedile. See ei tähenda muidugi, et sõnum kui selline ütlemata jääks. ?Tahame pakkuda kuulajatele ja lauljatele naudingut laulmisest ja võimalikult väärtustada seda muusikat, mida me teeme. Repertuaari oleme võtnud peale vaimulike laulude ka isamaalisi ja olustikulisi laule,? räägib Reet Sester.
Kirikukooris on praegu lauljaid väga erinevas vanuses – noorimatel on aastaid alla kolmekümne, vanim on 65-aastane. Keskmine vanus tüürivat aga kusagile neljakümne kanti. Pole piirdutud vaid laulmisega kirikuseinte vahel. Esinetud on päris palju ja erinevates paikades nii linna üritustel kui ka kultuurikeskuses. Kahel korral on Põltsamaa kirikukooril tulnud esindada Viljandimaa praostkonda Saksamaal. Korduvalt on käidud laulmas sõpruskogudustes Järvenpääl, Ilomantsis ja Kangasalas Soomes jne.
Oma juubelikontserti möödunud laupäeval alustades tervitas koor publikut lauluisa Karl August Hermanni lauluga ?Teretus?, sest endiselt on püütud siitkandi lauluisa loomingut au sees hoida. Suurt ettevalmistustööd nõudnud kontserdikava sisaldas hingekosutavat muusikat vaimulikest lauludest kuni Edvard Griegi suurteoseni “Olav Trygvason”, millest esitati kaks osa koos Loo Kammerkoori ja Põltsamaa linnaorkestriga.
VAIKE KÄOSAAR
