Põltsamaa kiriku vana vaip vahetatakse peagi uue vastu. Selle kudus Põltsamaa lossihoovis tegutseva Kersti Kangrukoja perenaine Kersti Pook. Kirikule uue põrandavaiba soetamiseks on kahe aasta jooksul annetusi kogutud jõulukuiste heategevuskontsertidega. Kuigi tänavune jäi piirangute tõttu ära, on vaip valmis.
Ligi pool aastat olid Kersti Poogi õhtutunnid sisustatud sellega, et ta tegeles Põltsamaa Niguliste kirikule uue vaiba kudumisega. Jõulude eel võis kangasteljed veidikeseks puhkusele saata, sest suur töö jõudis lõpule.
„Põltsamaa kiriku vana vaip on tehtud aastal 1956. Mõne aasta eest sündis mõte kiriku vaip välja vahetada, kuna see narmendas. Mõtte algatajaks oli koduloouurija Vilja Roots, aga siis polnud veel teada, kes selle raske töö ette võtaks. Tegu on ikkagi ka füüsiliselt raske ja suuremahulise tööga – vaip on 27 meetrit pikk, üks üheksameetrine jupp tuleb sellele veel lisaks. Meil puudus ka vastav teadmistepagas, kuidas nii pikka vaipa käsitsi teha,“ rääkis Kersti Pook.
Lõngad telliti Inglismaalt
Põrandavaiba kudumise näol on tegemist täpsust nõudva tööga, kus kvaliteedi osas järeleandmisi teha ei saa, lisas ta.
„Alustasin põrandavaiba kudumisega suvel, kui toimus Põltsamaa lossipäev. Igal nädalal pühendasin ikka teatud osa ajast vaibakudumisele, mõned enda varasemalt plaanitud tööd lükkusid muidugi selle võrra natuke edasi. Alustasin tavaliselt õhtul kella neljast, vahel kudusin hiliste õhtutundideni välja.
Kududa tuli püsti seistes, mitte istudes, nagu väiksemate tööde puhul. See oli mulle ka piisav füüsiline koormus, nahk oli mõnikord lausa märg. Teadsin, et igal nädalal tuleb mul vähemalt 1,5 meetrit vaipa valmis kududa. Lõime käärisin nädal aega, lõime peale panekul aitas mind abikaasa,“ kõneles Kersti Pook.
Üksjagu probleeme tekkis vaiba kudumiseks vajaliku materjali, õige värvitooniga lõnga muretsemisel, mis osutus keerulisemaks kui arvati. Venemaal on lõng odavam, kuid sealt seda vajalikku materjali saada ei õnnestunud.
„Alguses oli plaanis lõngad Venemaalt tellida, aga sealt lõngade tellimine ei õnnestunud põhjusel, et nii suuri koguseid polnud võimalik saada ja ka asjaajamine oli üleliia keeruline. Nii saigi vaiba kudumiseks vajalikud lõngad tellitud hoopis Inglismaalt,“ kõneles Kersti Pook.
Käsitöövaiba kudumine kiriku põrandale pole Eestis eriti levinud, kuna paljudel kirikutel polegi põrandal vaipa – on vaid kivipõrand. Seetõttu oli raske leida ka vajalikku teavet – kuidas käsitööna niisugust suurt tööd üleüldse teha, millega selle tegemisel arvestada, kui palju selleks aega läheb ja kui palju töökäsi tarvis on.
„Võtsin endale ka konsultandi, kes on kirjutanud vastaval teemal magistritöö. Vaiba mustri on kavandanud kunstnik Rudolf Sepp. Palju tööd oli telgede ümberehitamisega. Murekohaks oli, et kogu suur vaip ei mahu tavalise kangastelje peale lihtsalt ära,“ lausus Kersti Pook.
Annetused kohalikelt
Põltsamaa kirikuõpetaja Markus Haameri sõnul on Kersti Pook teinud ära võrratud töö, mille eest võiks talle lausa magistrikraadi omistada.
„Eestis polnud olemas teavet, kuidas sellise suurusega vaipa käsitööna telgedel kududa. Nüüd on kogu vaiba kudumise protsess ka dokumenteeritud,“ rääkis Markus Haamer.
Vaiba kudumiseks koguti tema sõnul raha riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka poolt Põltsamaa kirikus korraldatud heategevuskontsertidega, riigikogu liige on ka ise selle töö jaoks annetanud. Toetust uue põrandavaiba soetamiseks saadi ka katuserahadest. Annetusena saadud raha kulus peamiselt lõnga soetamisele.
„Lisaks kontserdiannetustele on inimesed teinud ka lihtsalt vabatahtlikke annetusi, nendest rahadest oleme saanud vajaliku materjali muretseda. Vaip sai valmis kootud Kersti Poogi vabatahtliku tööna ja soovist teha midagi head kogukonna heaks,“ märkis Markus Haamer.
Ta lisas, et teretulnud on olnud igasugune annetus või panus, et Põltsamaa lossi kõrval seisval kirikul saaks midagi korda tehtud – olgu siis katust parandatud või fassaadi korrastatud, hoonesse uus vaip või muid korrastustöid tehtud.
TAAVI KELDER
