|
|
Möödunud nädala neljapäevast laupäevani Tallinnas Saku suurhallis peetud Mardilaadal tunnistati parimaks tooteks Põltsamaa käsitöömeistri Katre Arula triibusari: triibulise kangaga kaunistatud lapitehnikas pajalapid ja -kindad, käterätid, kannukaabud, põlled ja kellad. |
Kõnealuste lapitööde väärtust tõstab olulisel määral see, et puuvillane triibuline kangas, mida ta nende juures kasutab, on inspireeritud Eesti ajalooliste kihelkondade rahvariideseelikute triibustikest. Selliseid kangaid koob üks Rakvere käsitöömeister. Kui Katre kuu aega tagasi koos hea kolleegi Kersti Poogiga Põltsamaa lossihoovis vahva Käsiteokoja avas, siis oli tal pakkuda vaid Põltsamaa kihelkonna seelikutriibustikuga kaunistatud kodutekstiile. Mardilaada ajaks tegi ta neid aga ka Pärnu, Jõelähtme, Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Rakvere, Nõo, Äksi ja Muhu kihelkonna triibukangaga. Ning peale selle, et kaup hästi ostjaid leidis, pidasid seda tunnustamise vääriliseks ka korraldajad.
„Katre Arula lapitööd on väga kvaliteetsed ja hästi disainitud,” ütles Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees, Mardilaada üks korraldajaid Liivi Soova. „Lisaks sellele on inimesed üha enam hakanud väärtustama oma juuri ning seepärast oskavad nad hinnata ka Katre lapitöid, mis aitavad nende juurtega kaudsel viisil kontakti saada.”
Said otsa
Liivi Soova sõnul oleksid Mardilaada korraldajad hea meelega kõik oma jõulukingid Katre Arula triibusarja kuuluvate esemete hulgast valinud, ent paraku sai see kuum kaup enne otsa, kui kiired korraldustoimetused käsitööliidu daamidele aega andsid ise lettide manu minna.
„Mul endal on Katrele juba tellimused sisse antud, nii et loodan jõuluks soovitud kauba kätte saada,” ütles Liivi Soova.
Tema sõnul oli tänavu 13. korda toimunud Mardilaada lette tõesti kena vaadata, sest seal oli väga palju väga ilusat ja kvaliteetset kaupa. Et ka müüjad olid enamasti rahva- või rahvuslikes rõivastes, siis said külastajad peale ostuhuvi rahuldamise laadalt ka meeldiva elamuse.
Katre Arula polnud muidugi ainus Mardilaadal tunnustatu: sel üritusel tõstetakse igal aastal esile mitut esinejat. Seekord pälvisid korraldajate tähelepanu veel tekstiilikunstnike ühenduse Emma Leppermann, MTÜ Rahvarõivas, OÜ Kodukäsitöö ja Ulve Kangro. Viimane on tuntud eelkõige kui Setu pitsi meister, ent seekord üllatas ta pihlakamarjadest ehetega.
Kardab kalendrit
Et kaup hästi läks, jäi Katre Arula Mardilaadal käiguga mõistagi rahule. Peale triibusarja müüs ta ka oma varasemaid menutooteid: riidest kotte ning vilt- ja siidroose.
„Mõned käsitöömeistrid ei olnud rahul sellega, et laat tänavu ainult kolm, mitte neli päeva kestis, sest kui korra juba välja tuldud, siis tuleks ju müüa niipalju kui võimalik,” ütles Katre Arula. „Minul oli aga kaup viimase laadapäeva, st laupäeva õhtuks otsas, nii et pühapäeval poleks mul seal niikuinii midagi teha olnud.”
Laada varasemat lõppu kompenseeris teataval määral reedese päeva mammutpikkus: see päev lõppes nimelt käsitöö-ööga, mille jooksul astusid laval üles ka nn tähed käsitöötaevas. Lavale oli asja ka Katre Arulal, sest kaks tema loodud pidulikku kleiti ja kaks kampsunit on koos tegemisõpetusega ära toodud ajakirja Käsitöö novembrinumbris ja üks käsitöö-öö tähetund oligi pühendatud selle ajakirjanumbri lugude autoritele.
„Katre ongi tegelikult tõusev täht käsitöötaevas,” kinnitas Liivi Soova.
Katre ise aga kurtis, et viimane asi, mille peale ta praegu vaadata tahab, on kalender, sest Põltsamaa jõulueelne käsitöölaat on ukse ees, temal aga sai kogu kaup Mardilaadal maha müüdud. Nüüd tuleb kätel kiiresti käia lasta, et 12. detsembriks ehk jõululaada toimumisajaks piisavalt uut kaupa valmis saaks. Seekord on Katre Arula kanda ka osa laada korraldusmuresid: tänavust laata korraldabki nimelt Käsiteokoda.
RIINA MÄGI
