Laat on hoopis teistmoodi kauplemispaik kui pood. Müüjad ja ostjad suhtlevad seal kuidagi aktiivsemalt ja vahetumalt ning väike tingimine käib asja juurde. Käsitöölaadal jätkub müüjal ja ostjal juttu kauemaks juba sellepärastki, et müüja on tavaliselt ka oma kauba tootja ning ostjal on võimalus tema käest järele pärida, millest ja mismoodi üks või teine asi tehtud on. Ning laadal ei saa ostja otsustamist järgmise päeva peale edasi lükata, sest sedasama müüjat ja sedasama kaupa pole siis enam kusagilt võtta. Põltsamaa käsitöölaadal võis lühemgi järelemõtlemispaus valusasti kätte maksta: kui rahvamurrus teosammul tatsates ükskord tiiruga sama müüja juurde tagasi jõudsid, võis esimesel ringil silma jäänud kaup juba letilt kadunud olla.
Seekord oli laadal ka päevajuht. Pisisaare algkooli huvijuht Maia Lepiste käis mikrofoniga mööda saali ja fuajeed ringi ning tutvustas kaupa ja küsitles kauplejaid.
Üks, kelle kaup käsitöölaadal erilist tutvustamist ei vaja ja alati silma torkab, on Otepää kandi puutöömeister Aivar Ruzanov. Tema vahvaid seinaplaate, millel humoorikad looma- või inimfiguurid ühendatud vaimukate tekstidega, võiks nimetada tujutõstutaiesteks. Saunalisi kujutavalt seinaplaadilt võis leida näiteks ütluse “Saunal ükskõik, kas viheldakse või pestakse”, kaladega seinaplaadilt kõnekäänu “Inimene otsib, kus parem, kala, kus sügavam” jne. Mõnedele toodete hinnalipikud muutsid ostjad aga veidi nõutuks: hind oli neil nimelt lattides.
“Oh, siin võib osa eurodeski olla,” lõi puutöömeister käega, viidates sellele, et ei kauple edukalt mitte ainult kaasmaalaste, vaid ka lõuna- ja põhjanaabritega.
Viikingisandaalid ja loodusfotod
Kui Ruzanov pakkus peale seinaplaatide veel puidust ehteid ning nuge-kaabitsaid, siis Jõgeva mees Mati Sälik oli laadale toonud natuke teistsugust puukaupa: pildiraame, lillepostamente, maitseaineriiuleid jms.
“Äri läheb päris hästi. Ja paistab, et ega mul siin erilisi konkurente ole ka,” ütles Sälik.
Tema naabri, Tartu pastlameistri Paul Lääne letil hakkasid pastelde kõrval silma huvitava lõikega nahksandaalid, mille puhul juba kaugelt näha, et need kandja jalga pigistamise, hõõrumise, raskuse ega umbsusega ei vaeva.
“Üks rahvatantsija vehkis mul ükskord selliste sandaalidega nina all ja ütles, et tehku ma pastelde asemel hoopis neid. Vaatasin siis hoolega, jätsin meelde ja tegin ühe paari kõigepealt enda jaoks valmis. Kui jalga panin, sain aru, et on ikka tänuväärne jalats küll. Alles hiljem kuulsin, et selliseid sandaale kandsid muistsel ajal viikingid,” ütles Paul Lääne.
Puutöömehed Ruzanov ja Sälik, pastlategija Lääne ning paljud teised käsitöömeistrid-kauplejad on juba Põltsamaa käsitöölaada “raudvara”. Ent laadal võis kohata ka uustulnukaid. Jõgeva maaparandusbüroo asejuhataja Toivo Vihalem ja tema maamõõtjast kolleeg Eve Kõrts on mõlemad sama “kire ohvrid”: neile meeldib loodust pildistada. Ja kuna loodusse on neil töö tõttu pidevalt asja, sealhulgas paikadesse, kuhu tavaline uitaja harva satub, on neil “pagasisse” kogunenud hulgaliselt väärtuslikku fotomaterjali. Laada ajaks lasti parematest piltidest suurendused teha, raamiti korralikult ära ja toodi müüki.
“Enamik fotosid on pildistatud siinsamas Põltsamaa ümbruses. Ja kaup läheb esimese korra kohta üllatavalt hästi,” ütles Toivo Vihalem.
Vääriline järelkasv
Tänavu võis laadal näha ka õige noori kauplejaid: oma kätetööd pakkusid näiteks Põltsamaa lasteaia Mari ja lasteaed-algkooli Tõruke lapsed, samuti Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased.
“Laadakauba tegid koolieelikute kunstiringi lapsed valmis kolme viimase nädala jooksul. Osa asju on ka õpetajate tehtud,” ütles Tõrukese vanemõpetaja Marje Heiskonen.
Tõrukese letilt võis leida pühadekaarte, kipsist ja voolimismassist küünlajalgu, paberimassist kuuseehteid, klaasvitraa?e, kilele maalitud aknapilte ja -kleepse jne.
“Jõulupärjad olid ka, aga need said juba otsa,” ütles Marje Heiskonen. “Laadal loodame eelkõige materjaliraha tagasi teenida: siis saame jälle uusi toredaid asju meisterdada. Iga laps sai ka kümme krooni tööraha ja selle eest osteti enamasti laadaloterii pileteid.”
Lisaks meisterdamisrõõmule said Tõrukese koolieelikud ka kauplemiskogemuse. Et pisikesed päkapikud ostjale raha õigesti tagasi anda oskasid, seda võin oma kogemuse põhjal kinnitada.
Tõrukese suured ja väiksed päkapikud läksidki oma toreda suhtlemisega rahvale nii hinge, et nad tunnistati laadalistele jagatud küsitluslehtede põhjal parimateks kauplejateks. Parimaks kaubaks tunnistati aga lasteaia Mari toodang ? jõulukaardid, -ehted ja -kaunistused. Selline väikeste isetegijate soosimine soojendas laadakorraldajate südant ning ei teinud kindlasti kadedaks ühtki täiskasvanud kauplejat.
Tänavune jõulueelne käsitöölaat oli Põltsamaal juba seitsmes. Ürituse algatas kultuurikeskus, viimastel aastatel on selle korraldamisega tegelnud kohalik käsitööselts.
“Jõulukinkide ostmise võimaluse pakkumise kõrval tahame oma laadaga näidata, et käsitöö mõiste alla ei mahu mitte ainult kootud sokk ja käpik, nagu vahel arvatakse, vaid ka puu-, pleki- ja nahatöö, lapitöö, viltimine ja kangakudumine, korvipunumine ja vitraa?ide tegemine ning paljud muud asjad,” ütles Põltsamaa Käsitööseltsi esinaine Anne Ütt.
Müüjaid püüab käsitööselts laadale valida nii, et esindatud oleks võimalikult lai valik eri käsitööliike ning et ühelgi müüjal liiga palju konkurente ei oleks. Tänavu tahtnud müüma tulla leedulasedki, aga neile öeldi ära: see laat olgu ikka kodumaise toodangu päralt.
RIINA MÄGI
