Põltsamaa Käsiteokojas näeb tuunitud kampsuneid

Sa oled täitsa hulluks läinud!” ütles ema Katre Arulale, kui kuulis, et tütar tema poolt kasutuskõlbmatuks tunnistatud koiaugulisest vestist hoopis uue rõivatüki on teinud ning lubanud selle pildi veel ajakirjaski avaldada. Üleeilsest võib Põltsamaa Käsiteokojas näha sama vesti ja veel paarikümmet nutikat taaskasutuskudumit kümnelt autorilt.

 

Enamik näituse “Kudum ja vilt” eksponaate on valminud möödunud aasta augustis Eesti Moekunstnike Ühenduse poolt Muhu saarel korraldatud viltimise töötoas. Nelja tegusa päeva jooksul anti käsitöömeister Riina Maituse juhendamisel lõigates, heegeldades, viltides ja eri esemeid ühendades kudumitele uus välimus ja uus elu. Taaskasutuskudumid olid pärast töötoa lõppu väljas Muhu muuseumis. Septembri lõpus sai samu esemeid näha Tallinnas Rotermanni keskuses toimunud disainiöö publik.

Kui näituse esmamulje ühte lausesse kokku võtta, võiks öelda: taaskasutuskudumite uus välimus on algsest tunduvalt vingem. Nii et seda, mida moekunstnikud ja käsitöömeistrid (töötoas osales nii ühtesid kui teisi) kudumite kallal toime panid, võib vabalt nimetada nende tuunimiseks. Samas oli mitme eseme puhul siiski oluline ka hävingust päästmise motiiv.

Mitu elu

Näiteks toosama eelpool mainitud vest oli korra juba ümbersünni üle elanud. Põltsamaa Käsiteokoja perenaise Katre Arula pedagoogist ema oli nõukogude ajal poest ostetud halli kampsuni pärast koide hävitustööd pruuni mohäärlõnga abil kandmiskõlblikuks vestiks ümber teinud. Nüüd, mil ta selle uuesti kasutusele võtta tahtis, selgus, et koid olid villast eset vahepeal veelgi isukamalt hauganud, nii et selle päästmine näis mõttetu. Katre sai sellega siiski hakkama. Ta keeras vesti tagurpidi, nii et allääre soonikust sai lopsakas krae, ning pikendas endist üla- ja nüüdset alaosa pruunide külgevilditud detailidega.

Ajakirja Käsitöö käesoleva aasta kevadnumbris, kus kõnealuse vesti (ja veel nelja taaskasutuskudumi) foto ilmus, avaldas Katre lootust, et vestil seisab ees veel palju elusid.

Põltsamaa näitusel esinevad peale Katre veel Anu Hint, Riina Maitus, Juta Piirlaid, Ira Sergejeva, Maija Veelma, Külli-Kerttu Siplane, Yumiko Okazahi, Anne Metsis ja Eve Tiidolepp. Viimane sai üle Eesti ootamatult tuntuks meie presidendipaari hiljutise Rootsi-visiidi ajal: meedias skandaali vallandanud viltkomplekt, mida Evelin Ilves kuningapaariga kohtumisel kandis, oli just tema valmistatud.

Loominguline ja haarav

Ehkki algselt pidi näituse avamisele tulema teisigi autoreid, tuli lõpuks siiski Katrel endal kõigi eest kõnelda.

“Kudumitele viltides ja muul viisil uue näo andmine on väga loominguline ja kaasahaarav tegevus,” kinnitas ta. “Selle töö juures ei tea kunagi ette, mis välja tuleb. Vilt tõmbub näiteks kuivades kokku, aga on väga raske ennustada, kui palju.”

Katre sõnul mässasid töötoas osalejad oma kudumite kallal hiliste õhtutundideni, sest kõigil oli nii põnev. Omapärase atmosfääriga Koguva küla oli aga nende loometegevusele innustavaks taustaks.

“Viltimisteema läks mulle nii hinge, et praegu pean 7. mail ehk üle-eestilisel talgupäeval viltimistalgute korraldamise plaani,” ütles Katre.

Mis Katre emasse puutub, siis tema pole oma “hullust” tütrest tegelikult parem ühti: ta läks kooli viimatisele jõulupeole vestis, mis tehtud (ikka sellesama “hullu” tütre poolt) vanast sallist, villaheidest ja lõkkeasemelt üles korjatud pitskardinast, mis enam marjapõõsa võrgukski ei kõlvanud. Mäherdune uhke rõivaese neist sai, paistab ülal olevalt pildilt.

Näitus “Kudum ja vilt” jääb avatuks 27. aprillini.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus