Kuigi Põltsamaad on tegelikult ikka linnaks peetud, sai ta viimati linnaõigused tõepoolest 80 aastat tagasi: 1926. aasta suvel. Kümme stenditäit aastakümnete taguseid ja tänapäevaseid fotosid ning selgitavaid tekste jutustavad vaatajale huvitavaid lugusid kuninga-, veini- ja roosilinna ajaloost, mis eriti huvitavad kindlasti neile, kes linna tunnevad, ent ei jäta ükskõikseks ka seda, kel Põltsamaale harvemini asja olnud.
Esimesed kaks stendi on pühendatud Põltsamaa lossile. Muuhulgas saab neil näha kunstiajaloolase Voldemar Vaga poolt 1929. aastal klaasnegatiividele jäädvustatud Põltsamaa lossi interjööre. Need fotod on tõeline varandus: neid, kes Teises maailmasõjas varemeteks muutunud lossi oma silmaga näinud, jääb ju üha vähemaks.
Kaks stendi on pühendatud Põltsamaa sildadele. 1944. aastal hävitasid Põltsmaalt taganedes, muuseas, kõik sillad. Praegu on neid linnas aga tervelt 17. Ja võib veel juurdegi tulla. Ülejäänud stendidel näidatakse kunagist Kaubasaart, millest nüüdseks saanud Roosisaar, Põltsamaa kesklinna, Lossi tänavat, koole, kõrtse ja seltse.
“Põltsamaa puhul on üsna keeruline öelda, mida kesklinnaks nimetada,” ütles näituse avamisel Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav. “Kunagise kindluseomaniku von Ficki kaks pärijat-väimeest rajasid kumbki oma käsitööliste küla ? teine teisele poole jõge ? ja seepärast polegi linnal üheselt määratletavat keskust.”
Praegu võiks Rutt Tänava arvates kesklinnaks pidada ehk Lossi tänavat: linnavalitsuski kolis ju hiljuti sinna. Lossi tänav on muuseumi varahoidja Vilja Rootsi sõnul osutunud ka kõige “ajastutundlikumaks” tänavaks peale esialgse ja üksiti praeguse nime on see kandnud ka keiser Aleksandri, Konstantin Pätsi, Adolf Hitleri ja Viktor Kingissepa nime.
Majade põnevad lood
Põneva ajalooga hooneid on Põltsamaa linnas palju. Üks tuntumaid hooneid, mida põltsamaalased praegu tavaliselt Paala poeks kutsuvad, oli näiteks kunagi Leichbergi kaubamaja, kust ostis Eesti Üliõpilaste Seltsi esimese lipu õmblemiseks sinist, musta ja valget riiet kohaliku koolijuhataja tütar Emilie Beermann.
Praegune maakonna keskraamatukogu hoone ehitati jälle 1903. aastal kohaliku põllumeeste seltsi saaliks ? üheksa aastat varem seltsi poolt püstitatud väiksema puumaja külge. 1928. aastal ehitati saalile omakorda külge Põllumeeste Kodu nimeline restoran ja võõrastemaja. Kui Põllumeeste Kodu hävis sõjas, siis põllumeeste seltsi saal ehitati ümber algul kultuurimajaks ja siis raamatukoguks.
Praegu Põltsamaa Majandusühistu kontorit ja Konsumi kauplust sisaldava hoone kohal oli XX sajandi alguses Uue-Põltsamaa mõisale kuuluv kõrts. Hilisema omaniku Jüri Saare järgi hakati seda Saare kõrtsiks nimetama. Pärast 1930. aastatel toimunud põlengut ehitas notar Lindpere hoone hoopis esinduslikumana üles ning seal tegutsesid linna parim, Eeriku restoran ja numbirtoad.
Teises maailmasõjas hävis kolmveerand Põltsamaa linnast, Eeriku restoran kaasa arvatud. Ent kui kunagine Kaubasaar jäigi haljasalaks, siis Eeriku restoran ehitati kaubandushoonena taas üles.
Ühised juured
“Üks üllatavamaid asju, mida ma vanadelt fotodelt teada sain, on see, et Põltsamaal Lossi tänaval tegutses kunagi tivoli,” ütles Rutt Tänav. “Ja tivoli pilt oli üks, mida ma kuidagi ei raatsinud selle näituse komplektist välja jätta.”
Üllatavaid asju saab näitusel teada veelgi. Kasvõi seda, et turism pole Eestiski mingi tänapäeva leiutis: ühel 1930. aastatest pärit fotol on näiteks kujutatud lossi hoovipoolsel rõdul seisvaid turiste. Pildi allkirjas on aga öeldud, et osa ülalpidamiseks kulunud rahast saigi linnale kuulunud loss turistidelt.
“Fotograafia ajalugu on inimkonna ajaloo mõõtkavas alles väga lühike, ent ometi on selle aja jooksul jõudnud vahetuda õige mitu inimpõlve ja ühe linna pildiski väga palju muutuda,” tõdes näituse avamisel viibinud Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots.
Rutt Tänav lisas, et Põltsamaa-teemalise näituse Palamusele toomine on igati asjakohane: on ju Palamusel ja Põltsamaal teatud mõttes ühised juured ? mõlemat paika on 1234. aastal mainitud ühes ja sama kirikukroonika ühes ja samas loetelus.
Palamuse muuseumil kui Jõgevamaa keskmuuseumil on tegelikult juba paariaastane maakonna väikemuuseume tutvustavate näituste traditsioon. Põltsamaa muuseumi töötajad otsustasid siiski linna juubelist tulenevalt tutvustada mitte niivõrd oma muuseumi, kuivõrd just linna.
RIINA MÄGI
