Põltsamaal on traditsioon korraldada kolmekuningapäeva paiku linna lauluväljakul ühine jõulukuuskede põletamine. Seda ettevõtmist nimetatakse kuuskede jõulumaale saatmiseks.
Seekord põletati jõulupuid täpselt kolmekuningapäeval. See on vanarahva kombe kohaselt just õige aeg jõulukuusk toast välja viia.
Kui aastakümneid tagasi oli peaaegu igas majapidamises võimalik jõulukuusk oma ahjus ära põletada, siis tänapäeva keskküttega majades ja korterites nii teha ei saa. Pahatihti jäävadki kuused kortermajade prügikastide juurde vedelema. Tuleb ette selliseidki juhuseid, kus mõni inimene kergema vastupanu teed läheb, oma jõulupuu otse rõdult alla viskab ning sinnapaika jätabki…
Kuuski väga palju kohale ei toodud
Just taoliste ebameeldivate olukordade ja vaatepiltide vältimiseks ongi Põltsamaal pea 15 aasta jooksul pakutud inimestele võimalust viia oma jõulukuusk ühisesse suurde lõkkesse. Paraku polnud möödunud pühapäeval Põltsamaa lauluväljakule just kuigi palju kuuski kokku toodud ning üritusest osa saamaski oli koos laste ja korraldajatega umbes paarkümmend inimest.
Mõned olid eelnevalt kuuse juba lõkkeasemele viinud ja siis ise ära läinud. Oli neidki kuusetoojaid, kes oma jõulupuu ürituse ajal kohale toimetasid, kuid ise ühisest kuuskede põletamisest osa saama ei jäänud.
Eramaja jõulupuu õues söögitoa akna taga
Milda Tammiksaar, kes oli kuuskede põletamist vaatama tulnud, lausus, et tema oma kuuske kaasa ei toonud, sest selle ta põletab ise ahjus ära. Küll mitte kodus, vaid seda on võimalik teha töö juures, sest seal on nagunii küttematerjali tarvis. Ühel aastal tõi ta oma jõulukuuse ka lauluväljakule. Kortermajas elava inimesena on Milda Tammiksaar tähele pannud, et ilmselt toovad nende majade elanikud vähemalt osa kuuski siia.
Milda Tammiksaar ei osanud arvata, miks inimesi kuuskede põletamise juurde nii vähe oli tulnud. “Võib-olla vaatavad nad televiisorist suusatamist,” pakkus naine.
Temaga koos kuuskede põletamist vaatama tulnud Reet Loova rääkis, et nende pere tänavu kuuske tuppa ei toonudki, vaid see oli seekord hoopis õues akna taga. Elektriküünlad olid kenasti küljes ja jõuluajal pandi korraks ka päris-küünlad kuusel põlema.
Naise sõnul otsustasid nad seekord teisiti käituda kui varem ja nii saigi jõulupuu seekord hoopis välja söögitoa akna alla vaatamata sellele, et nad oma majas elavad. Päkapikud olid ka kingitused välja kuuse alla jätnud, kus need üles leiti ja välja jagati.
Reet Loova sõnul pole nad veel mõelnud, kuhu järgmisel aastal jõulupuu panna. Kord proovisid nad panna elektriküünlad ka kasvavale männile ja ühel korral ka paju külge, aga millegipärast nendele puudele selline eksperiment ei meeldinud.
“Lendkuusk” korterelamu akende all
Kai ja Pille-Riin Saarse olid oma kuuse ühisesse lõkkesse põletamiseks kohale toonud. Kai Saarse ütles, et niipalju kui tema mäletab, on nemad oma kuuse juba paljude aastate jooksul siia ühisesse lõkkesse toonud.
Kui aga lauluväljakul kuuselõket veel ei tehtud, viisid inimesed oma jõulukuused korterelamu prügikastide juurde, kuhu need pikaks ajaks vedelema jäid. Seekord Kai enda sõnul prügikastide juures vaatamas ei käinud, kuid üks kuusk lebas otse maja akende all, kuhu see rõdult visatud oli.
Nende majal on oma katlamaja olemas tema arvas, et küllap need kuused lõpuks katlaahju jõuavad.
Kõik ühislõkkesse jõudnud kuused olid väga ilusad, millest võis järeldada, et vähemalt enamik neist oli pärit istandustest. Kai Saarse lausus, et tema töökaaslasel ongi istandus ja temagi ostis oma jõulupuu sealt.
Jõulupuu miniistandusest
Aivar Aljaste lausus, et tema elab küll sealsamas lauluväljaku juures oma majas, ent otsustas kuuse siiski ühisesse lõkkesse tuua. Ta on seda varemgi teinud, sest elab ju ühislõkkele lähedal. Ta on tähele pannud, et paljud toovad oma kuuse sinna veel tükk aega pärast ürituse algust. Tema arvates on sellist võimalust inimestele kindlasti tarvis, sest muidu jäävad kortermajade juures kuused prügikastide juurde vedelema.
Kortermajas elav Jüri Pärnagi tõdes, et ega suure maja juures ju kuuske kuhugi panna ei ole. Nende maja juures prügikastide kõrval olevat umbes sama suur hunnik kuuski kui lauluväljaku lõkkeski. Oma kuuse tõi ta lõkkesse koos tütretütrega. Jüri Pärna kasvatab endale jõulukuuse oma suvilakrundil ning seetõttu ei raatsi ta seda prügikastide juurde vedelema viia, vaid soovib, et see suures lõkkes jõulumaale saadetakse.
Jüri Pärna otsib endale igal aastal ühe umbes poole meetri pikkuse kuusetaime ja istutab selle suvilakrundile. Seal kasvab tal praegu neli kuuske, millest igal aastal kõige vanema ja suurema, umbes poolteise meetri kõrguse puu jõulupuuks võtab. Kevadel istutab ta selle kuuse asemele uue.
i
TOOMAS REINPÕLD
