Laupäeval peeti Põltsamaa linna spordiväljakutel Põltsamaa jõe suvemängud. Neljakümnendat korda toimunud mängude kavas oli juubelile kohaselt koguni nelikümmend ala: lisaks traditsioonilistele spordialadele said soovijad mõõtu võtta ka paljudel sellistel aladel, mida mängude algataja ja kauaaegne vedaja Villu Ojassalu nimetab rohkem viguri- ja pullialadeks – kummikuvise, naela pakku löömine, kelgu lükkamine jne.
Villu Ojassalult suvemängude peakohtuniku rolli üle võtnud Elmo Krummi sõnul oli üritus juubelile kohaselt suurelt planeeritud. “Palju arvasid, et ma ei vea sellega välja, aga tundub, et kõik läks hästi,” lausus Elmo Krumm. “Ilmaga läks meil väga hästi, rahvast oli üsna palju ning ka ajaliselt me väga palju n-ö lõhki ei läinud. Üks osavõtja ütles mulle, et viimati oli selline spordipidu Põltsamaal nõukogude ajal.”
Suunatud rahvale
Varasemast rohkemate alade kavvavõtmisel oli peakohtuniku sõnul kindel põhjus. “Tahtsime välja sondeerida need alad, mis rahvale nii osavõtmise kui ka pealtvaatamise mõttes paremini peale lähevad,” ütles Elmo Krumm. “Kuna soovime edaspidigi jätkata nii, et üritus oleks suunatud rohkem rahvale, mitte tippsportlastele, peaksid kavas olema alad, mis pakuvad meelelahutust ja tõmbavad publikut. Et see oleks ikka rahva üritus, rahva pidu.”
Elmo Krumm soovis juba neil mängudel laiendada ka osavõtjate ringi. “Kutsutud olid ka Põltsamaa sõpruslinna Skrunda esindajad ning ka nende piirkondade omavalitsused, kus Põltsamaa jõgi algab,” lausus ta. “Kahjuks Rakke, Koeru ja Väike-Maarja seekord ei tulnud, aga jätkame nende kutsumist senikaua, kuni nad lõpuks kohal on.”
Lisaks Põltsamaa jõega seotud omavalitsustele on korraldajatel plaanis mängud tulevikus avada kõigile soovijatele, kaasates näiteks ka teised Jõgevamaa piirkonnad. “Spordivaldkonnas tuleks Jõgevamaa-siseselt teha senisest rohkem koostööd. See muudaks ka selle ürituse populaarsemaks ning firmadel oleks suurem huvi seda toetada,” ütles peakohtunik.
Kavas uued alad
Ka kõigist senistest mängudest võistleja, organisaatori või kohtunikuna osa võtnud Villu Ojassalu jäi juubelimängudega rahule ning oleks tahtnud ise rohkem võistelda. “Mängud läksid väga hästi korda ning rahvast oli palju, eriti lapsi,” lausus ta, lisades, et võib julgelt oma mantli noorematele usaldada.
“Noored mehed võtsid asja sel aastal uuesti käsile ja tõid kavva palju uusi alasid. Alade rohkus on hea selle poolest, et n-ö viguri- ja pullialadel saavad kaasa teha ka need, kes pole kunagi sportlikult aktiivsed olnud. Samas arvan, et see kipub mänge hajutama, edaspidi ei tasuks nii palju alasid kavva võtta, viieteistkümnest alast peaks piisama.”
1975. aastal Põltsamaa jõe äärsete majandite spordimängudena alguse saanud mängudest võtavad käesoleval ajal osa piirkonna omavalitsuste esindused. Lisaks Jõgevamaa omavalitsustele (Põltsamaa linn ja vald, Pajusi vald, Puurmani vald) teevad traditsiooniliselt kaasa ka võistkonnad Viljandi- ja Järvamaalt (Kolga-Jaani vald, Võhma linn, Imavere vald).i
MATI ALEV
