Põltsamaa jahiselts jõudis mitme aasta pikkuse töö tulemusena niikaugele, et võis Aigar Jürjensile kuuluval eramaal avada nüüdisaegse lasketiiru.
iii
Eesti Jahiseltsiga allkirjastatud leping annab õiguse vastu võtta jahikatseid. Põltsamaa Jahiseltsi liige Kaimo Karu omab litsentsi, mis annab talle õiguse seltsi liikmete õpetamiseks ja laskekatsete juhendamiseks.
Vaja aktiivseid eestvedajaid
Põltsamaa Jahiseltsi juhatuse esimees Margo Miljand kinnitas, et nii nagu iga teinegi ettevõtmine, vajab ka jahiseltsi tegevus eestvedajaid, sest raha võib ju olla, ent kui pole inimesi, kes seltsi tegevust veavad, pole ka rahast kasu.
Põltsamaa jahiseltsi juhatuse liige Toivo Tõnson tõdes, et laskepaik on jahimeestele väga oluline koht, kus oma oskusi parandada ja täiendada. Seaduse järgi tuleb jahimeestel teatud aastate järel relvast laskmise oskust ka teistele demonstreerida ehk läbida jahimeestele kohustuslikud katsed. Kuni kohalikel jahimeestel oma laskepaika polnud, käidi kätt harjutamas ja silmatäpsust testimas mitmel pool mujal.
Toivo Tõnson toonitas, et nüüdsest on Põltsamaa kandi jahimeestel olemas kodule lähedal asuv laskepaik, kuhu nad saavad tulla siis, kui selleks mahti on ja kui maaomanikuga kokkuleppele saadakse. Tõnson avaldas lootust, et laskeharjutused saavad toimuma mõistlike vaheaegade järel, et maaomanik ei peaks liiga sageli oma ukse all paugutamisi taluma.
Mitte ainult jahimeestele
Laskepaiga ehitamisel püüdsid mehed väga täpselt järgida kõiki ohutusnõudeid, et mitte sattuda vastuollu seadusega.. Toivo Tõnson andis 12. novembri kuupäeva kandva laskepaiga kasutusloa üle Margo Miljandile ja Aigar Jürjensile.
Laskepaik asub Põltsamaale küllalt lähedal — Sulustvere külas Aigar Jürjensile kuuluval kinnistul.
Tõnsoni sõnul on nende mõtted liikunud selles suunas, et vastavatud laskepaik ei jääks ainult meeste pärusmaaks, vaid et ka naised võiksid seal jahirelvast laskmist harjutamas käia. Kindlasti pakub see paik põnevust ja väljaelamisvõimalust ka poistele ja noormeestele. Siin saab harjutada ka vibu- ja ammulaskmist.
Kevadeks saadakse monitor
Ööbiku kinnistu peremehe ning Kalana jahisektsiooni esimehe Aigar Jürjensi sõnul hakkasid mõtted oma laskepaiga loomiseks liikuma juba 2003. aastal. Ettepanek rajada lasketiir just temale kuuuluvale kinnistule tekkis sellest, et nõuded sellisele rajatisele on äärmiselt karmid. Nii ei tohi laskesuunas viie kilomeetri ulatuses asuda ühtki hoonet ega rajatist. Ööbiku talu maa on juhtumisis just sellises kohas.
Paik asub Põltsamaale väga lähedal, sinna on jahimeestel ning laskmisest huvituvatel piirkonna inimestel lihtne käia. Kokkulepe on saavutatud ka naaberkinnistute omanikega, et Ööbiku kinnistul tõepoolest pauku võib teha. Aigar Jürjens toonitas, et enne laskekatsete läbimist ei tohigi jahimees reaalsele jahiretkele minna ning seetõttu oli laskepaiga rajamine tegelikult möödapääsmatu. Varem olid Põltsamaa jahimeeste jaoks lähemad harjutamise paigad Viljandi, Sõru ja Elva, mis Põltsamaalt piisavalt kaugel.
Laskepaiga peremees avaldas lootust, et kevadeks saavad nad tiirule ka monitori, mille vahendusel võib laskur tulejoonelt lahkumata näha, milline on tema laskeharjutuse tulemus.
Ent samas kulus ainult kaks ja pool kuud väga tõsist tegutsemist selle nimel, et neljapäeval avapaugud teha saaks.
Ööbiku kinnistu peremehe Aigar Jürjensi sõnul võttis aega europrojektidest rahastamisvõimaluste leidmine. Ainuüksi liikuva märklaua loomiseks vajalik tehnika maksis ligi 56 000 krooni. “Kõike tehti ühiskondliku töö korras,” rõhutas Aigar Jürjens.
Põltsamaa jahimeeste 52 tuhande hektari suurune valdus ulatub Endla looduskaitseala piirilt Pedja looduskaitseala piirini.
iii
TOOMAS REINPÕLD
