Kuigi Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi peab vee ja kanalisatsiooni toimimise tagama omavalitsus, on riigis viimasel ajal üritatud amortiseerunud seadmete väljavahetamiseks ja uute trasside rajamiseks Euroopa Liidu fondidest abiraha saada.
Alati Põltsamaal
Põltsamaa Varahalduse OÜ tegevdirektor Kuldar Kipper ütles Vooremaale, et Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajandusprojekti koosolekud on seni toimunud alati Põltsamaal, sest Põltsamaa linn ja vald olid selle projekti esialgsed algatajad ja eestvedajad.
Teisipäevane koosolek tutvustas osapooltele veemajandusprojekti teist etappi, mis kandis nimetust ?Tehniline abi Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajandusprojektide ettevalmistamiseks?. Tehnilise abi tellija oli AS Paide Vesi ja peatöövõtja OÜ Keskkonnaprojekt.
Lõplikult peaks tööde teine etapp Kipperi sõnul läbi saama umbes aasta pärast, kuid Keskkonnaprojekt on juba tegelemas tehnoloogia ja tasuvuse uuringuga. Millistele aastatele võiks jääda töö kolmas etapp ehk ehitus ise, ei oska täna keegi täpselt öelda. ?Enne 2009. aastat kindlasti koppa maha ei panda,? ütles Põltsamaa Varahalduse tegevdirektor. ?Palju sõltub ehitajast, kelle leidmiseks kuulutatakse välja hange, aga ka sellest, kui kiiresti omavalitsused omaosaluse suudavad tagada.
Töökirjeldus videofilmina
Projektijuht Eghert Daniel juhtis oma põhjalikus ettekandes tähelepanu nii üldisele kliima soojenemisele kogu Euroopas kui ka sellele, et teiste samalaadsete projektidega on varem olnud mitmeid probleeme, millest suurim ehitusmaterjalide ja seadmete pidev hinnatõus.
Danieli ettekanne päädis novaatorliku ettepanekuga esitada tööde kirjeldusena võimalikele töövõtjatele mitte kilode kaupa pabereid, mida keegi läbi lugeda ei jõua, vaid teha kõnealusest piirkonnast videofilm. ?Kui kuulutatakse välja ehitushange ning osaleda soovijatele antakse 30 päeva aega meie projektiga tutvuda, pole ehitajal lihtsalt füüsiliselt võimalik seda läbi lugeda. Või kui jõuab lugemisega lõppu, on algus juba ununenud,? kinnitas Daniel.
?Meil on tarvis ka kõikide osalevate valdade strateegilist nägemust, mis peab põhinema argumentidel, mitte olema utoopiline,? rõhutas AS Paide Vesi juhataja Jaan Madis.
Õpitakse Emajõe-projektist
Osapoolte järgmine kokkusaamine tuleb Kipperi kinnitusel detsembris. ?Ootame, kuni Keskkonnaministeerium uued ÜF programmeerimise kriteeriumid välja töötab ja seisukohad kujundab,? ütles Kipper. Ta kinnitas, et kindlasti õpitakse ka eelkäijast ? Emajõe projektist.
Kas ka Põltsamaa-Pedja projekti tarbeks moodustatakse ühtne, Emajõe Veevärgi sarnane suur vee-ettevõte, pole Kipperi sõnul esialgu veel teada. Niisugune ettevõte võiks näiteks ise vajadusel taotleda täiendavat laenu, kui mõni projektis osalevatest omavalitsustest endale võetud kohustustega lõpuks toime ei tule.
Tehnilise abi peatöövõtja OÜ Keskkonnaprojekt on Jõgevamaal varemgi töid teinud, näiteks Jõgeva valla Kurista küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekti, lasteaia ?Rohutirts? kõigi eriosade tööprojekti, Jõgeva Gümnaasiumi kõigi eriosade rekonstrueerimise tööprojekti, Põltsamaa linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise tööprojekti, Jõgeva staadioni ehitusprojekti ekspertiisi.
Kõnealuse veeprojektiga on seotud seitse Jõgevamaa omavalitsust: Jõgeva linn, Põltsamaa linn, Jõgeva vald, Põltsamaa vald, Puurmani vald, Pajusi vald ja Torma vald.
Keskkonnaprojekti käsutuses on kaasaegne tehnika, õppinud noored ja vanad tegijad ning kontorid Tartus ja Põltsamaal.
JAANIKA KRESSA
