|
|
Möödunud laupäeval Põltsamaa lossihoovis toimunud traditsioonilisel lossikontserdil astus hoopis eripärase ajaloolisest ja tänapäevasest muusikast ning tantsudest põimitud lavastusega vaatajate ette noorte naiste koor „Miina”, keda etenduse teises pooles saatis pärimusmuusika ansambel „Paabel”. |
Tuntud rahvaviiside saatel esitas hoogsaid tantse ansambel „Tuurit-Tuurit”.
„Meie poolt esitatud laulud ja lavaline liikumine oli tõepoolest spetsiaalselt seatud Põltsamaa lossihoovi jaoks,” lausus noorte naiste koori „Miina” dirigent ja Põltsamaa Fest 2009 kunstiline juht Veronika Portsmuth. „Minu arvates oli keskkond sellise kava esitamiseks väga hea.”
Veronika Portsmuth tõdes, et tema ise on rohkem huvitatud kaasaegsest põhjamaisest koorimuusikast, ent samas on „Miina“ laulnud ka palju rahvamuusika põhjal loodud laule. „Täiesti uudne oli meie jaoks koostöö ansambliga „Paabel,“ kus me esitasime rahvalaule tänapäevases vormis,” tõdes noorte naiste koori dirigent.
Armas esinemispaik
“Selline esitus on Eesti koorimuusika praktikas täiesti uudne ja lavastust oli lossihoovi väga hea kohandada. Veendusin selles juba siis, kui esinemispaigaga tutvumas käisin,” rääkis Veronika Portsmuth. Lihtsalt Põltsamaal etendatud lavastus „Miina” jaoks ei tulnud ja dirigendi sõnul nõudis see neilt tõsist tööd. Portsmuthi sõnul on Põltsamaa lossihoov minimalistlik, selgete piiridega ja armas esinemispaik. Enne Põltsamaale esinema tulemist valmistuti selleks pealinnas terve nädal. „Muidugi oleksime olnud rõõmsad, kui publikut oleks rohkem olnud. Samas meeldivad mulle endale just väiksemad ja intiimsemad esinemispaigad,” tunnistas dirigent, lisades, et teda rõõmustas, kuidas rahvas tantsuansambli „Tuurit-Tuurit“ esinemisele kaasa elas. „Üldiselt jäin ma nii muusikalise kui lavastusliku poolega rahule ja pean tunnistama, et tüdrukud olid tõepoolest tublid. Ja nagu juba varem ütlesin, oli meil kokkulepe ilmataadiga olemas. Meid vaatama tulnud inimesed võisid selles veenduda,” hindas dirigent ja lavastuse kunstiline juht Põltsamaal etendatud lavastuse tulemust.
Rikkalik rahvuskultuur inspireeris lavalist liikumist
Põltsamaa Festi lavalise liikumise seadnud koreograaf Teet Kask lausus, et teda paluti juba möödunud aastal „Miina“ koorile lavalist liikumist seadma ja sealt koostöö alguse saigi. Teet Kase sõnul oli meie esivanematel palju rohkem tarkust ja sellest tulenevalt on meie kultuur tunduvalt rikkam, kui me seda iga päev tähele oskame panna. Veljo Tormise loodud laulud, mis räägivad viljalõikusest ja karjaskäimisest, seostest looduse ja inimese vahel, inspireerisid Teet Kaske looma just sellist etendust, kus omavahel põimuvad ajalooline ja tänapäevane rahvuskultuur. „Regilaulud oma pidevate kordustega on nagu mantrad, millel on jõudu ning võimu suurendada inimese vaimset tugevust ja parandada tervist,” rääkis Teet Kask. Küsimusele, kui keeruline on teha lavastajal koostööd inimestega, kes pole professionaalsed näitlejad, vastas Teet Kask: „Mõnes mõttes on märksa huvitavam töötada inimestega, kes pole professionaalse teatri tegemisega „ära rikutud”.” Lavastaja hinnangul on „Miina“ koori näol tegemist esinemiskogemust omavate neidudega, kes tajuvad, kuidas saavutada kontakt publikuga ning kuidas tunnetada iseenda osa kehastatavas rollis. Koor, kellel on piisavalt esinemiskogemust, hakkab Teet Kase sõnul ka näitlemises esmast professionaalset taset saavutama.
„Põltsamaal teoks saanud etendusega jäin ma igati rahule. Mulle meeldis nii sealne atmosfäär kui ka võimalus kasutada lavastuses ära Põltsamaa kiriku torni. Minu arvates tekkis suurepärane kontakt nii tegijate kui ka kuulajate-vaatajate vahel,” rääkis lavastaja Teet Kask.
Päris kindlasti andsid etendusele palju juurde „Miina“ koori rahvuslike motiividega kostüümid.
Rahvusliku ja tänapäevase sümbioos kajastus esinejate riietuses
Kostüümid kujundanud Liina Viira tõdes, et ideed selliste rõivaste loomiseks ei pärine kusagilt mujalt kui Eesti rahvariietest. „Ent mul on soov, et rahvuslikke motiive kasutataks riietuses tunduvalt rohkem,” rääkis ta. „Võrreldes tänapäevaste rahvariietega, on siia päris tugevalt „kiiksu“ juurde pandud.”
Liina Viira sooviks on kombineerida moodsaid lõikeid vanema traditsioonilise rõivaga. „Ma olen tõesti päris hulljulge, võttes ühelt poolt rahvusliku ja sobitades selle tänapäevase rõivamoega,” nentis moekunstnik, kes enda sõnul kriitikuid ei karda, sest ta ise usub, et armastab jätkuvalt nii meie rahvarõivaid kui rahvakultuuri. Pärnakatest Liina Viira ja Teet Kase koostöö sai aasta tagasi alguse nende kodulinnas ning nüüdseks on see laienenud suuremaks koostegemiseks muusikute ja tantsijatega.
iii
TOOMAS REINPÕLD
