Kahel korral ona Felixis veinitootmine peatatud. Esimest korda siis, kui Felixi kõrval asuv EELK Põltsamaa kiriku torn 1945. aastal sõjatules hävis, mille tõttu sai kannatada ka tootmishoone, kus tookord veini valmistati. Teist korda peatus Põltsamaal veinitootmine 1986. aastal kui oli Gorbatšovi nn kuiv seadus ja Moskvast tuli käsk lasta varud jõkke või saata Tjumenisse loomasöödaks. Mõistlikud Põltsamaa veinitootjad seda ei teinud ja hoidsid varud alles.
Põltsamaa Felixi turundusjuhi Marek Viiloli sõnul on veel praegugi olemas laos 1986. aastal valmistatud veini Põltsamaa Kuldne, millel on lisaks selle veini vanusele väga suur ajalooline ja nostalgiline väärtus.
Nii rääkis Viilol veinide tundjatele ehk sommeljeedele, kui nad Põltsamaa Felixit külastasid ja lähemalt sealse veinitootmisega tutvusid.
Kui 1920. aastal alustati Põltsamaal mahla pressimisega, läks osa sellest käärima. Sellest saigi alguse veinide valmistamine.
Põltsamaa veine on saanud lisaks Eesti elanikele maitsta ka välisriikide veinisõbrad ning paljud olulised inimesed nii meilt kui mujalt, nende seas prints Charles. Esimene vahuvein valmis Põltsamaal 1934. aastal ja seda turustati nii Eestis kui ka välisriikides. Kuid kõik ei kulge elus alati sirgjoont mööda.
Veinidel on nostalgiline väärtus
Vein pole nende ettevõtte jaoks kõige suurem tooterühm, vaid mahult tagasihoidlikum ja samas ka väga heitliku iseloomuga. Varasemal Põltsamaa Felixi juhil Andres Koernil soovitati kunagi veinide valmistamine lõpetada. Õnneks suutis ta need soovitajad maha rahustada. Praegu on Põltsamaa veinitootjatel Andres Koerni kindlameelsuse väga hea meel. Kohalik veinitootmine ei kanna endas mitte niivõrd majanduslikku kasu kui toob Põltsamaale tuntust koos selle juurde kuuluva ajaloolise taustaga. Praegu võivad veinitootjad uhked olla selle üle, et uue näo ja välimuse on saanud dessertveinid. Eriti väärib ära märkimist, et vaatides on laagerdumas 2011. aasta Põltsamaa Tõmmu. Selle 2011. aastakäigu Põltsamaa Tõmmut oli võimalik ka kohapeal maitsta ning see on tõesti suurepärase aroomi ja maitsega.
Marjaveinide tarbimine tõusuteel
Tänapäeval on marjaveinid üldiselt tahaplaanile jäänud. Eesti ühe tuntuma someeljee Kristjan Markii sõnul on hakanud aga maailmas tekkima trend, kus marjaveinid taas endale veiniturul kohta on leidmas. Markii lausus, et Skandinaavias on tegutsemas mitmeid restorane, kus toitude kõrvale pakutakse kohalikest puuviljadest tehtud veine. Veinide väiketootmine ning kodune veinide valmistamine on maailmas tõusvas trendis. Sommeljee sõnul on ka Eestis võimalik pakkuda eelkõige just välisriikidest tulnud külalistele meie kodumaiseid marjaveine, mida nad ju kusagil mujal maista ei saa.
Kristjan Markii meenutas, et tema esimene tõsisem kokkupuude Põltsamaal valmistatavate veinidega oli siis, kui tal oli ühel vastuvõtul võimalus maista Põltsamaa Kuldset. Sellest hetkest alates veendus ta, et neid veine tasub tarbida ja kombineerida restoranides pakutava toiduga. Nii Põltsamaa Kuldne kui Põltsamaa Tõmmu said restoranides väga kiiresti populaarseks.
Kristjan Markii lausus, et 2009. aasta Põltsamaa Kuldne on aroomilt hästi puhas, aga veelgi kauem seisnud Põltsamaa Kuldses on tunda küpsust, mis tõestab, et veinid muutuvad aja jooksul järjest paremaks ning ta pakkus, et praeguseks mõne aasta vanused veinid võiksid veel 10-15 või lausa 25-30 aastat seista.
Õunakasvatus tuleks uuele elule aidata
Sommeljee Kristjan Markii sõnul on tegelikult meie oma kodumaised õunad tänuväärt tooraine veinide valmistamiseks. Samas ei kasutata Felixis õunaveinide valmistamiseks kodumaiseid õunu. Turundusjuhi sõnul ei ole praegu Eestis lihtsalt selliseid õunaaedasid, kust saaks vajalikus koguses ja korraliku kvaliteediga õunu osta. Viilol tõdes, et puuviljadega on olukord tunduvalt keerulisem kui juur- ja köögiviljadega. Felixi veinimeister Piret Karu lausus, et tegelikult on näiteks Poolast imporditavad õunad liialt magusad ja happevaesed. Tehnoloog kinnitas, et kui Eesti õunakasvatajatelt saaks varuda piisavalt suurtes kogustes ja kindla sordi õunu, oleks kodumaisel õunakasvatusel perspektiivi.
Eesti toorainega on erinevaid probleeme ette tulnud. Kui Felixis mustikaveini valmistama hakati, prooviti algul seda teha kohapeal pressitud mustikamahlast. Paraku oli nende mustikate hulgas väga palju prahti lehtede, sambla ja kuuseokaste näol. Endine Põltsamaa Felixi juhataja Andres Koern lausus naljatades, et selline vein on metsamehe soki maitseline. Seejärel nad loobusid sellisest katsetamisest ning hakkasid mustikaveini valmistama puhtast sisse ostetud mustikamahlast.
Kristjan Markii veinide asjatundjana märkis, et Põltsamaa mustikavein on maitselt täiesti klassikaline punane vein. Tema soovitaks seda kasutada kergemate lihatoitude juurde. Põltsamaa Felixi suurklientide juht Eve Jürisoo rääkis, kuidas Põltsamaa Lossivein oma nime sai ja sinna juurde lisatud numbri. Lossi nimetuses Põltsamaa veini puhul kahtlust ei teki, sest ajalooline lossikompleks on omamoodi Põltsamaa kaubamärk, mis asub vahetult Põltsamaa Felixi kinnistu kõrval. Number 27 lisati sellele veinile sellepärast, et Felixi veinisõbrad ja asjatundjad olid seda veini 27 korral maitsnud ja just 27. korral jõuti selgusele, et nüüd sobib see pudelisse villida. Lossivein number 28 lisati sellele veinile seetõttu, et veinisõprade hinnangul oli Lossivein 27. seenemaitse. Seda maitset muudeti ja nüüd kannab Lossivein numbrit 28. Kristjan Markii soovitab Lossivein 28 kergelt vürtsikate ja soolakate toitude juurde.
Sünnipäev koos Põltsamaa veinidega
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on põltsamaalastel põhjust uhke olla selle üle, et linnas on olemas väärikas ettevõte, mille esindajatega on linnajuhtidel olnud ajast – aega hea läbisaamine. Nüüd kui on avatud 2011. aasta Põltsamaa Tõmmu vaat, hakkab aastatepikkune veinimesitrite töö jälle vilja kandma. Tänavu tähistas linn oma 90 juubelit ja üks põhjus, miks 1926. aastal Põltsamaale linnaõigused anti, oli, et siin oli toiduainetetööstus. Juba tollases ajalehes oli juttu sellest, et Põltsamaal valmistatakse suurepärast veini, mis inimestele meeldib ning millele ei ole kvaliteedi poolest võistlejat. Põltsamaa linna juubeliaastal lisatakse Põltsamaa Tõmmule väärikas “kaelaside”, millel on info kohaliku veinitootmise ajaloo kohta. Selle “kaelasideme” on kujundanud Riina Soom Vali Pressist. Linnapea lubas, et kindlasti saavad Põltsamaa Felixi veinid kuuluma linna sünnipäeva tähistamise juurde.
TOOMAS REINPÕLD
