Põltsamaal soojust müüv energiaettevõte Adven Eesti võttis kasutusse kümme aastat tagasi ehitatud gaasivõrgu. Esialgu on maagaas jõudnud linna kahte, Välja ja Ringtee tänava katlamajja, gaasi kasutamist võiksid kaaluda ka teised ettevõtted.
Seni toodeti piirkonna katlamajades soojust puiduhakkest ning põlevkiviõlist, ent seoses gaasi hinna langusega ja kütteõli aktsiisitõusuga võimaldab gaasivõrgu kasutusele võtmine toota energiat väiksema kuluga. Adven Eesti juhatuse esimehe Urmo Heinami sõnul võidavad sellest ka piirkonna elanikud. “Mida soodsamast kütusest toota saame, seda madalam on ka hind lõpptarbijale. Kuigi kümme aastat seisis võrk kõrgele tõusnud gaasihinna tõttu kasutamata, aitas ainuüksi alternatiivi olemasolu ka põlevkiviõli hinda piirkonnas alandada. Seega kuigi gaas torudes ei liikunud, on kliendid ainuüksi võrgu olemasolust juba seni kasu saanud, ” sõnas Heinam.
Praegu kasutab gaasi kaks Adven Eestile kuuluvat piirkonna katlamaja, mis toodavad soojust kaugküttevõrku ning auru E-Piima Põltsamaa tööstusele. Samas võiksid Heinami hinnangul gaasivõrguga liitumist kaaluda ka piirkonnas asuvad ettevõtted, kelle jaoks võiks gaasile üleminek kaasa tuua hinnavõidu. “Maagaasi kasutusele võtmine on praegu alternatiiv, mida iga gaasivõrgu läheduses asuv ettevõte võiks kaaluda. Mõnel juhul võib väikese kuluga saavutada küllalt suure võidu. Seoses nafta maailmaturuhinnaga on ka gaasi hind muutunud sedavõrd odavaks, et on kohati on gaasil toodetud soojusenergia soodsam isegi biomassist toodetust,” julgustas Heinam.
Konkureeriv kütus hoidis hinnad madalamal
Adven Eesti tootmise ja jaotuse valdkonna juhi Mati Tatari sõnul oli otsus hakata Põltsamaal põlevkiviõli asemel osaliselt kasutama gaasi ajendatud aasta alguses toimunud aktsiisitõusust. Nimelt kasvas põlevkivi aktsiis pea neli korda ja see oleks tähendanud soojuseenergia hinna tõusu tarbijatele. Tehnilised võimalused maagaasi kasutuselevõtuks olid piirkonnas juba loodud, seetõttu oli võimalik suuremaid kulutusi tegemata võtta kasutusele soodsama kütusna maagaas.
Tatari sõnul on tähelepanuväärne, et kuigi gaas valmis ehitatud torustikus pikka aega ei liikunud, aitas ainuüksi konkureeriva küttelahenduse olemasolu hoida piirkonnas madalamal ka põlevkiviõli hinda. Põhikütuseks jääb E-Piima katlamajas endiselt biomass, gaasi kasutatakse seal reservkütusena põlevkiviõli asemel.
Põltsamaa Ringtee tänava katlamajas on võimalik põhikütusena kasutada kas põlevkiviõli või maagaasi, mistõttu seal kasutatakse maagaasi nüüd esimese kütusena. Soojusenergia hinda on Adven Eesti Põltsamaa piirkonna tarbijatele möödunud aastal mitmel korral langetanud. Kui 2015. aasta alguses oli Põltsamaal hind veel 61,3 eurot MWh kohta, siis praeguseks on see tasemel 49,1 MWh, mis on Eestis üks soodsamaid.
Lisaks kütuse valikule aitab soodsat hinda säilitada seegi, et Põltsamaal Välja tänaval asuvas katlamajas toodetakse lisaks elanikele müüdavale soojusenergiale ka auru E-piima tarvis. See muudab investeeringu tasuvamaks ja ühtlustab tootmiskoormust. Maagaas on Põltsamaal kasutusel reservküttena ning seetõttu mõjutavad kohalikku kaugkütte soojusenergia hinda eelkõige biomassi hinnamuutused.
Ka Lustiveres võiks maagaasi peale mõelda
Suur osa Adven Eesti tootmisüksustest kasutab maagaasi. Sellegi poolest valmistab Adven Eesti praegu paljudes piirkondades ette põhitootmise üleviimist soodsamale ja keskkonnasõbralikumale biokütusele. Kõige kaugemale on selles osas jõutud Laagri ja Loo asulates Tallinna lähedal, kus ettevalmistustööd on tehtud ja nüüd oodatakse KIKi toetusvooru avanemist. Puiduhakke hind on läbi aastate püsinud küllalt stabiilsena. Väga oluline on märkida, et biomass on kodumaine kütus ja selle tootmine annab tööd paljudele Eesti inimestele.
Tatari sõnul tasub praeguste hindade juures maagaas kindlasti ennast ära, eriti sellistes kohtades, kus soojust toodetakse kergetest vedelkütustest. Erinevate alternatiivide olemasolu on alati hea ja võimaldab ettevõttel tootmist paindlikult planeerida. Kümme aastat tagasi ehitati gaasirõhu reguleerimisjaam ka Põltsamaa valda Lustiveresse. Tatari sõnul võiksid gaasi kasutamist kaaluda ka Lustivere piirkonna asutused-ettevõtted või ka erakliendid. Selge on, et kütuse vahetamine toob kaasa täeindavad kulutused. Gaasivõrguga liitumine eeldaks kohalikelt ettevõtetelt liitumistorustiku ja gaasisõlme väljaehitamist ning olemasoleva põleti ümber häälestamist või välja vahetamist. Iga ettevõtte puhul tuleb kütuse vahetuse tasuvust eraldi hinnata. Kõigil huvitatutel tasuks pöörduda Adven Eesti kliendihalduri poole, kes asjatundlikku nõu oskab anda.
Mati Tatar lausus, et vahepealseal ajal kaotas gaas oma atraktiivsuse, kuid nüüdseks on selle vastu taas elavam huvi tekkimas. Praegu ei ole Adven Eestil plaanis gaasitrassi Põltsamaalt kuhugi mujale edasi ehitama hakata. Esimene eesmärk on tagada olemasolevale trassile piisav koormus.
Jõgeva-Põltsamaa gaasitrass rajati 2006. aastal Jõgeva maavalitsuse, Eesti Gaasi, Põltsamaa valla ja Adven Eesti (toonase nimega FortumTermest) koostöös. Projekti toetas ka riik. Kohe pärast torustiku valmimist tõusid järsult maagaasi hinnad ja katlamajades osutus otstarbekamaks kasutada soojuse tootmiseks ja tipukoormuste katteks põlevkiviõli. Nüüdseks on tänu muudatustele gaasi ja põlevkiviõli hinnas tekkinud olukord, kus tootmisel on mõistlikum kasutada maagaasi.
Lustiveres pole mõtet maha maetud
Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ütles, et aastatel 2007/2008 ehitati tõepoolest Põltsamaa valda Lustiveresse gaasirõhu reguleerimisjaam. “Olime tookord valmis juba teatud investeeringuid maagaasi kasutusele võtmiseks tegema. Maagaasi kasutamisel on väga suures eeliseks selle kütuseliigi täielik automatiseeritavus. Vahepealsel ajal on kasutusele võetud muud võimalused kütteprobleemi lahendamiseks. Samas ei ole Lustiveres maagaasi kasutusele võtmise mõtet maha maetud, sest maagaas oleks hea kütus teraviljakuivatitele, miks mitte ka korterelamutele. Kindlasti tasuks kaaluda nii Lustivere koolimaja kui kultuurimaja üle viimist gaasiküttele. Mida rohkem annab kütmist automatiseerida, seda odavam see lõpptulemusena on. Maagaasiga on võimalik küttesüsteem tööle rakendada selliselt, et ruumides oleks optimaalne temperatuur, kus kogu protsessi reguleerib ja juhib automaatika. Kui terve Euroopa kasutab hoonete kütmiseks ja tööstustes maagaasi, siis ei ole küll vähimatki põhjust arvata, et meie siin midagi nutikamat välja suudame nuputada. Teisalt oleks arukas kasutada ära nii palju kui võimalik mujalt tulevaid energiaressursse. Kui me kasutame lähemas tulevikus ära kogu oma põlevkivi, mängime me edaspidi trumbid nende taskusse, kellele on energeetilised ressursid olemas ja kellelt me neid tulevikus ostma oleme sunnitud. Maksimaalse odavuse peale ei ole mõtet energiasektorit üles ehitada, sest erinevate energeetiliste ressursside hinnad kõiguvad nagunii. Lisaks kõigele on maagaas ka väga keskkonnasõbralik kütuseliik.”
Gaasitrassi väljaehitamine kallis
Põltsamaa Felixi juhataja Kaido Kaare sõnul on nad erinevate energiakandjate kasutamist analüüsinud. “Ainult gaasiküttele üleminek pole meie jaoks energiajulgeoleku seisukohast ilmselt kõige parem lahendus. Oleme kaalunud erinevaid variante, sealhulgas õli või gaasikütte kombineerimist biokütustega. Alternatiivsete kütuste kasutusele võtmiseks on vaja investeerida, milleks tuleb võtta pikaajalisi kohustusi tarnija ees. Gaasi kasutusele võtmisel ei saa lähtuda ainult maagaasi praegusest hinnast, vaid see tähendab tõsise investeeringu tegemist. Gaasitrassi väljaehitamine on suur investeering ja selle tasuvus praeguste hindade juures küsitav.”
TOOMAS REINPÕLD
