Samas oli võimalik tutvuda ka ettevõtjate liidu poolt välja antud ja piirkonna ettevõtteid tutvustava raamatuga. “Ettevõtlik Põltsamaa”.
Ei konkureeri Kesk-Eesti Messiga
Nii korraldajad, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja Põltsamaa Ettevõtjate Liidu president Andres Vään kui ka maavanem Margus Oro ning Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ettevõtluskonsultant Kajar Lember olid seda meelt, et Põltsamaa ettevõtluspäev ja Kesk-Eesti Mess on erineva sisuga üritused ning konkureerimisest siin rääkida ei saa.
«Arvan, et see siin on hoopis teistsugune mess kui Jõgeval. Kesk-Eesti Messi idee on teine. Seal luuakse müügikontakte ja on palju muud. Küsimus on selleski, et kui siin, Põltsamaal, ettevõtjad tõesti tunnevad, et sellest asjast on neile kasu ning nad hakkavad ideed ise edasi arendama, siis võib ettevõtluspäevast välja kasvada tore asi,» märkis Margus Oro.
«Kesk-Eesti Mess on lülitatud toetatavate messide nimekirja ja seetõttu saavad seal osalejad taotleda messitoetust,» märkis Kajar Lember. Põltsamaa kohalikust messist osavõtjad pidid aga kulud ise kinni maksma.
Kui Andres Vään arvas, et arvatavasti korraldavad nad ka järgmisel aastal ettevõtluspäeva, siis Jaan Aiaots märkis, et on veel vara öelda, kas seda hakatakse korraldama igal aastal või hoopiski mitme aasta tagant.
Põltsamaa messile olid tulnud tuntud tegijad, näiteks Põltsamaa Felix, E-Piim Põltsamaa Meierei, metallitöötlemisfirmad Kitzinger Progress ja Viljandi Metalli Põltsamaa tehas, koolitahvleid ja esitlusvahendeid tootev firma TK Team Eesti, teedeehitusmaterjalide tootjad Põltsamaa Greid, Põltsamaa Graniit jne.
Messile oli tulnud mais tegutsemist alustav uus suur metallitöötlemistehas AS Konesko, kus aasta lõpuks võib tööd saada juba üle saja inimese.
Osalesid ka väikeettevõtjad
Kõrvuti suurettevõtetega olid väljas ka füüsilisest isikust ettevõtjad, näiteks lapitekkide valmistaja Katre Arula ja tatrakasvatajad Tiina ja Enno Libe Lillemetsa talust.
Samuti olid väljas mitmed teenidusettevõtted ja ka Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool. “Aga olulisem on sellel üritusel ehk see, et Põltsamaa piirkonna ettevõtjad on välja tulnud oma toodanguga. Ja nii näeb ka sõber seda, mida naabrimees kogu aeg teinud on, aga mida ta pole lihtsalt tähele pannud,» rääkis maavanem Margus Oro.
Valdeko Kippus ja Urmas Kulu olid messile toonud vanaaegset tehnikat. Mällikvere POÜ autojuht ja kollektsionäär Valdeko Kippus näitas kultuurimaja esisel platsil 1950. aastatel T?ehhimaal valmistatud, kuid ka veel praegu töötavat viljapeksumasinat, mida vedas ennesõjaaegne traktor Deering.
«Sõber remontis masinaid ja mina tõin nad siia. Kui ma olin Põltsamaa EPTs bussijuht, hakkasin vanu masinaid kokku tassima. Mul on kuur, kus ma masinaid hoian ja näitan neid ka huvilistele. Noored selliseid asju ei tea. Kombain jätab ju prahi sisse, viljapeksumasin peksab aga kõik ilusti välja. Olen töötanud ka Fordsoni peal. Kui tahad teha korraliku töö ja tahad vilja müüa, siis tuleb seda ikka masinaga peksa,» oli Valdeko Kippus veendunud.
Tiina Libe kasvatab tatart juba aastaid
FIE Tiina Libe Lillemetsa talust on juba 8 aastat kolmel hektaril tatart kasvatatud. Talu peremehe Enno Libe sõnul võiks tatart külvata isegi kümnele hektarile, kuid nii paljut ei jõua ära müüa. Talul 14,9 on hektarit maad.
Juba aasta omab talu ka veskit. “Kaks aastat ehitasin, kuid valmis sain. Ise külvan, lõikan ja jahvatan ning ise ka müün. Toodangut on mul ainult laatadel müümiseks ja ka oma tutvusringkonnale. Tartus on mul üks müügiesindus. Aga padjad ostetakse ära kodunt ja laatadelt. Teeme neid mitmes suuruses ja vastavalt inimeste soovidele. Põhiline toodang ongi tatrapadjad. Aastas valmistame ligi 400 patja. Ühe padja hind on kuni 150 krooni. Tatrast saab kruupi, mannat, tangu ja püülijahu. Tatrapüülil ongi kõige rohkem turgu. Sellest valmistatakse küpsiseid, mis meeldivad väga lastele,” rääkis peremees.
Tatra seemet müüb talu hinnaga 8 krooni kg ja sorteerimata seemet 6 krooni kg.
Lapitekimeister Katre Arula ütles, et on töötanud mitmes erinevas õmblusfirmas, kuid selle aasta 1. aprillist on ta ettevõtja. «Sain tööhõiveameti kaudu toetust. Praegu oleme väljas lapitekkidega, kuid tegelikult tegeleme me igasuguse õmblustööga. Töötame nii individuaaltellimuste alusel kui valmistame ka väikesi partiisid. Näiteks õmblesime viimati Põltsamaa Ühisgümnaasiumi korvpallipoistele särke. Õmbleme ka tööriideid ja palju muud. Töötan koos füüsilisest isikust ettevõtja Tiina Kullerkupuga,» rääkis Katre Arula.
«Katre Arula käis ettevõtluskoolitusel ja kirjutas siis äriplaani, mida rahastas tööturuamet. Minu arust on see väga hea mõte. Ja ta valmistab tõesti ilusaid asju,» lisas Jõgeva Tööhõiveameti direktor Anneli Lääne.
Tuntud sepp Jaak Krivin märkis, et omavalitsused peaksid hakkama mõistma, et kõik ettevõtjad vajavad toetust ja mõistvat suhtumist. Anneli Lääne märkis, et praegu rahvusvaheliselt tunnustatud sepp Jaak Krivin sai omal ajal tuule tiibadesse just nende ameti kaudu.
Merit Tarkvara programmid arvestavad EL nõudeid
«Tulime messile kogu oma kaubaga, mis meil pakkuda on, sealhulgas muidugi ka bürookaupadega. Tarkvara, arvutid, arvutitarvikud ? kõik see on siin näha. Pakume ka raamatupidamisteenuseid. Omatoodetud tarkvara on meile kõige tähtsam. Tundub, et raamatupidamisprogramm MERIT AKTIVA on tõeline hitt Eestis,» ütles perefirma üks omanikke Andres Kert.
«Käesoleval aastal läheb meil tunduvalt paremini kui mullu. Selle aasta esimesed neli kuud on olnud väga head ja see teeb meile tõeliselt rõõmu. Tarkvara müük on suurenenud rohkem kui kolmandiku. Meie hinnad seoses ELi astumisega ei tõuse ja meil ei ole ka plaanis neid umbropsu kergitada.”
Firmad peavad paratamatult arvestama käibemaksuseaduse muudatustega ja seetõttu tuleb neil raamatupidamine väikest viisi ümber korraldada.
“Meie programmid on esimesena Eestis selleks ette valmistatud. Nii et meie oleme EL-i tulekuks täiesti valmis,» lisas ta.
Metallitöötlemistehas Konesko annab aasta lõpuks tööd sajale inimesele. «Tootmisega juba väikest viisi alustasime. Uus metallitehas peaks Põltsamaal tööle hakkama mai lõpus. Saime teada, et siin on mess ja tulime välja, et ennast näidata. Praegu põhiliselt ehitame. Nimelt rajame endisse summutitehasesse liivapritsi- ja värvimisruume. Kohe alustame ka uusehitusega ja 1. juuniks on meil pinda pea kolm korda rohkem kui praegu,” lubas Konesko tootmisjuht Alvar Hirtentreu. Mais saab Konesko tehases tööd 45-50 ja aasta lõpuks üle saja inimese.
Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolist ei tule töötuid juurde
Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool on pikka aega tegutsenud traktoristide väljaõppebaasina. Koolile on järjest juurde ehitatud õppe- ja majandushooneid.
“Oleme pidanud jälle oma tööprofiili kõvasti muutma, sest tööturul on viimase 13 aasta jooksul toimunud suured muutused. Kui tol ajal oli meil peamiselt põllumajanduspiirkond, siis nüüd on lisandunud muud erialad. Vastavalt sellele on kool pidanud hakkama õpetama uusi elukutseid,» ütles Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli direktori asetäitja õppetöö korraldamise alal Tambet Valdma.
Uute väljakutsete tõttu sai kitsast traktorist-mehhanisaatori erialast põlduri eriala. Õppekavadesse lisati agronoomia. Koka eriala kattub aga suures osas kodumajanduse õpetusega. Kodumajanduses on suur osa põllumajandusel, aiandusel ja iluaiandusel. Koolis saab õppida ka autolukksepaks, ehitajaks ja omandada muidki oskusi.
«Meil on koolitatud asjalikke tööinimesi ja nende seast on välja kasvanud ka päris silmapaistvaid ettevõtjaid, kelle üle me uhkust tunneme. Meie koolis on õpetajaid, kes on selle kooli lõpetanud. Suurem osa meie lõpetajatest on tööd saanud, möödunud aastal oli lõpetajaid ligi 200,» lisas Tambet Valdma.
RAIVO SIHVER
