Põltsamaa austas Sõpruse pargis olümpiasangareid

Tänu Põltsamaal asuva Sõpruse pargi rajajale Ants Pajule on seal korraldatud olümpiamängudel medaleid võitnud sportlastele suurejoonelisi vastuvõtte, mis enamasti saavad teoks skulptuuri “Tee Olümposele” juures. Eile seisid selle skulptuuri ees tänavused olümpiakangelased Heiki Nabi ja Gerd Kanter.


Spordiajakirjanik Tiit Lääne sõnul möödus just tänavu sada aastat päevast, mil Viljandimaalt pärit Eesti sportlane Martin Klein võitis tookord Stockholmis toimunud olümpiamängudel hõbemedali maadluses. Nüüd, täpselt sada aastat hiljem, tuli Eesti mees Heiki Nabi Londonis peetud olümpiamängudel taas hõbemedalile. Lisaks hõbemedalile tõi kettaheitja Gerd Kanter viimastelt olümpiamängudelt Eestile ka pronksmedali.

Skulptuur “Tee Olümposele” valmis 2004. aastal. Seekord austati selle skulptuuri juures Eesti olümpiamedaliste viiendat korda. Seekord autasustati olümpiamedaliste Ants Paju osavõtuta. Tiit Lääne ütles, et Ants Paju algatatud traditsioon elab edasi. 

Ainulaadne kunstiteos

Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et Sõpruse park on just see koht, kus meie olümpiamedalistide nimed kivisse raiutakse. Põltsamaa linnapea sõnul käis ta umbes kuu aega tagasi töövisiidil Hiina Rahvavabariigis. Ühel sealsel vestlusel selgus, et ega selle hiigelsuure riigi esindajad Eestist eriti midagi ei tea. Muu hulgas tehti seal juttu tänavu Londoni olümpiamängudest ja sellest kui hästi Hiina sportlastel seal läks. Kui läbirääkimiste laua taga istunud Hiina esindajad said teada, et Eestis elab alla 1,5 miljoni inimese ja et see tilluke riik tõi Londoni olümpialt koju ühe hõbe- ning ühe pronksmedali, muutus võõrustajate suhtumine Eesti delegatsiooni liikmetesse 180kraadiliselt.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev tuletas meelde ühe olümpialase enda sõnu: “Tee olümpiamängudele ei ole lihtne. Sinna pääsemiseks tuleb läbida teekond, mis nõuab pühendumist, pingutamist ja eneseusku. Seda tööd oleks raske teha üksi ning hea meel on sellest, et tunnustamist leiab kogu meeskonnatöö, kes sportlase olümpiamedalini viib.” Maavanema sõnul on sportlaste saavutused, eriti olümpiamedalid suureks auks ning uhkuseks kogu Eesti rahvale.

Eesti Olümpiakomitee esimees Mart Siimann tõdes, et skulptuuri “Tee Olümposele” sambad on ainulaadne kunstiteos. See skulptuur on ainulaadne mälestusmärk mitte ainult olümpiamedalistidele Eestis ega mitte ainult Euroopas, vaid suure tõenäosusega kogu maailmas.

Soovid võivad mõnikord täituda

Ants Paju perekonna esindaja Angela Rehi lausus, et tal on hea meel, et olümpiamedalistide austamine on teoks saanud vaatamata sellele, et tema isa sellest enam osa võtta ei saa. Angela Rehi lausus, et kindlasti on tema isa seal kusagil meile tundmatus maailmas tänase päevaga rahul.

Londoni olümpiahõbe Heiki Nabi kinnitas, et selline traditsioon olümpiamedalistide austamise näol on hea idee. Alles paar-kolm aastat tagasi jalutas tänane olümpiasangar skulptuuri “Tee Olümposele” sammaste ees ning soovis, et temagi nimi sinna raiutud nimede sekka pääseks. Nüüdseks on Heiki Nabi mõne aasta tagune soov täide läinud.

Ka Gerd Kanter tunnistas, et temagi unistas oma nime “Tee Olümposele” sammastele raiumisest veel enne, kui eelmistelt olümpiamängudelt kuldmedali võitis. Gerd Kanter ei varjanud, et tema unistuseks oleks veel teist kordagi oma nime jäädvustamine selle kuulsa skulptuuri kõige kõrgema samba peale.

Nii Heiki Nabi kui Gerd Kanter lubasid järgmistel Brasiilias toimuvatel olümpiamängudel taas rivis olla ning kinnitasid, et on täis tahtmist anda endast parim ning esindada meie väikest riiki ka sellel kaugel maal igati väärikalt.

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus