Konverentsi korraldamise idee pakkus välja Põltsamaa linnavolikogu arengu- ja ettevõtluskomisjoni esimees Margus Oro, kes rääkis sündmusest ka Vooremaale.
Kas arengukonverentsi korraldamise ideed ajendas välja pakkuma Teie tegevus Põltsamaa linnavolikogu arengu- ja ettevõtluskomisjoni esimehena või oleks selline mõte nii või teisiti tekkinud?
“Sellise komisjoni esimehena peab silma peal hoidma kõikidel linnas toimuvatel arengutel. Tuleb vaadata, kas tingimused nende kujunemiseks on soodsad, ning aidata kaasa, et inimestel oleks ülevaade ja arusaam, miks ühte või teist asja tehakse. Mõistagi on väga paljud huvitatud sellest, mis sünnib lähemas ja kaugemas perspektiivis Põltsamaa linnas ning piirkonnas. See teadmine annab kindlustunnet pereelu, töö või mõne teise märkimisväärse valdkonnaga seotud otsuste tegemiseks. Põltsamaa arenguga seotud teemade üle pole aga pikka aega arutletud. Seetõttu tuligi arengu- ja ettevõtluskomisjonist initsiatiiv arengukonverentsi korraldamiseks. Oleme aktiivseid inimesi kokku kutsunud, et koos tulevikku vaadata.
Konverentsi eesmärgiks on nii vanade ideede meeldetuletamine kui ka uute väljakäimine. Ennekõike on see sündmus aga tulevikku vaatav. Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson käsitleb küll oma ettekandes Põltsamaa regioonis juba teoks saanud või kohe teostuvaid arenguprotsesse, kuid ülejäänud kaheksas ettekandes on rõhuasetus sellel, mis lähiajal juhtuma võib hakata. Eesmärgiks on ka teada saada, milliseid võimalusi näevad piirkonna arenguks oma ala tunnustatud spetsialistid ja eestvedajad, kes elavad ja töötavad Põltsamaast kaugemal.”
Kas esinejad on ennast konverentsi eel Põltsamaa ja selle ümbruse probleemistikuga kurssi viinud?
“Mitmed konverentsile kõnelema kutsutud on varem elanud Põltsamaal või omavad selle paigaga mõnda teist seost. Põltsamaa juurtega on edukas stsenarist ja reklaamikirjutaja Peep Pedmanson, kes räägib konverentsil teemal “Millised märgid müüvad”. Heldur Meerits põltsamaalastele erilist tutvustamist ei vaja. Ennekõike tuntakse teda pangandustegelase ja suurinvestorina, samuti aga oma kunagise kooli, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tubli toetajana. Konverentsile kutsusin ta arutlema selle üle, mis on hea hariduse võti. Meerits vaeb seda teemat kui Audentese Erakooli nõukogu esimees.
Korduvalt on Põltsamaal käinud ka Eesti Suusaliidu juhatuse esimees ja Sihtasutuse Eesti Terviserajad juhataja Jaanus Pulles, kes peab ettekande “Terves kehas terve vaim”. Kuuleme temalt, milliste tervistavate tegevuste ja spordialade harrastamiseks on Põltsamaal ja selle lähikonnas rohkem eeldusi ja võimalusi. Usutavasti on selles esinemises ka vastus küsimusele, kas Põltsamaa piirkond tervikuna võiks olla elu- ja puhkekeskkonnana magnetiks. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso jutust võib selguda seegi, kui suur on Põltsamaa piirkonna turismipontentsiaal. Ühiskonnategelane ja kirjandusteadlane Peeter Olesk kõneleb teemal “Pealinn kahe pealinna vahel”.
Konverentsil osaleb ka regionaalminister Vallo Reimaa, kellelt loodame kuulda Eesti tulevasest haldusjaotusest ning ühtlasi saada mõtteainet arutlemaks, kas mitmete olmeprobleemidega, näiteks jäätmemajanduse korraldamisega tuleb Põltsamaa linnal ja Põltsamaa vallal koos tegelda või oleks mõistlik kaasata lahenduste otsimisse ka kaugemad naabervallad. Ettekannetele järgneb ümarlaud teadlase ja nõustaja Ruuta Ruttas-Küttimi juhtimisel, kus konverentsil osalejatel on võimalus sõna sekka öelda.”
Kuidas võiks arengukonverents mõjutada Põltsamaa regiooni omavalitsuste edaspidist koostööd?
“Arvan, et mida tugevam on piirkond tervikuna, seda paremini kõik asjad laabuvad. Kontaktid omavalitsuste vahel on praegugi olemas ning muutuvad järjest töisemaks. Näiteks ühendab kõiki omavalitsusi huvi Põltsamaa Ühisgümnaasiumi käekäigu vastu. On aga teretulnud, kui lisaks igapäevasele koostööle kujuneksid välja ka mahukamad ühisprojektid. Selle üle ongi konverentsile kaasa mõtlema ja arutama kutsutud esindajad Põltsamaa linnast ning Põltsamaa, Pajusi, Puurmani, Imavere, Kolga-Jaani ja Kõo vallast.”
Kui põhjalikult räägitakse arengukonverentsil võimalustest Põltsamaad senisest veelgi huvitavamaks ning meeldivamaks elamis- ja töötamispaigaks muuta?
“On oluline, et inimesed, kes Põltsamaa elukohaks valinud või valivad, ei ütleks kunagi, et kohapeal valitsevad elustandardid jäävad nende poolt soovitutele alla. Konverentsi temaatika on eripalgeline ja püüab vastust saada küsimusele, mida peaks Põltsamaal ja selle ümbruses veel looma, et inimene ennast siin veelgi paremini tunneks ja oleks uhke oma kodupaiga üle.”
Kas arengukonverentsil võivad osaleda kõik soovijad?
“Möödunud reede õhtuks oli arengukonverentsile registreerunud 100 inimest. Kirja võivad huvilised ennast panna aga kuni selle nädala neljapäevani. Osalemine on tasuta. Loodame konverentsil näha võimalikult palju firmajuhte, omavalitsustegelasi ning teisi tegusaid ja ettevõtlikke inimesi Põltsamaa piirkonnast.”
JAAN LUKAS
