|
|
Kui veel mõni aeg tagasi elas Põltsamaa ametikooli rahvas teadmises, et nende koolihoonete renoveerimistööd jätkuvad ja selle läbi paranevad õpetajatel ja õpilastel nii õpetamis-, õppimis- kui elamistingimused, siis praeguse seisuga on edasine riigipoolne rahaeraldamine ametikoolile küsimärgi alla sattunud. Kuidas ja milliste mõtete ning tegutsemistahtega läheb sealne koolirahvas vastu sügisel algavale õppeaastale, sõltub nüüd riigi edasistest sammudest. |
Põltsamaa ametikooli direktori Andrus Kompuse sõnul oli veel möödunud sügisel kindlalt teada, et investeerimine Põltsamaa ametikooli umbes kuue miljoni euro suuruses summas jätkub. Nüüd on kõik ootamatult muutunud. Kirjalikult teda veel investeeringusummade peatamisest teavitatud ei ole, kuid suuliselt on info temani jõudnud.
Ühendamisest loobuti
Tegelikult sai praeguseks tupikseisu jõudnud Põltsamaa ametikooli renoveerimise idee alguse umbes viis aastat tagasi, kui sellele koolile ühe viimasena ametikoolide seas investeeringuraha eraldati. Siis ei räägitud veel midagi hiljuti õhus olnud võimalusest Põltsamaa ametikool ja Põltsamaa ühisgümnaasium ühendada. Ilmselt riigi tasemel nende koolide ühendamisele loodeti.
Ametikooli juhis tekitab hämmeldust Põltsamaa linnavolikogu otsus, et nende kahe kooli ühendamist ei tule. Põhjusena toodi välja Põltsamaa ametikooli jätkusuutmatus. Kompus ei saa aru, kuidas ametikool paari viimase kuu jooksul jätkusuutmatuks muutus. Direktori sõnul oleks olnud ühisgümnaasiumi ja ametikooli ühendamine tark ja tulevikku vaatav otsus. Enne selle otsuse tegemist rääkisid rääkisid linnapoolsed asjaga seotud inimesed sellest, et koolide ühendamine on hea otsus ning muutsid siis ootamatult meelt.
Ametikooli juhi sõnul kartis ta kohe, et selline otsus võib kaasa tuua investeeringute peatamise ametikoolile. Kompuse sõnul tuli Põltsamaa linnavolikogu otsus ka haridusministeeriumile ebameeldiva üllatusena. Tegelikult tundus koolide ühendamine juba sisuliselt kokku lepitud olevat, vaidlus käis vaid selle üle, kuhu peaks jääma ühendkooli gümnaasiumiosa, kas Põltsamaa linna või Põltsamaa valla territooriumil asuvasse ametikooli hoonetekompleksi. Kompus lisas, et kui linnavolikogus koolide ühendamise plusside ja miinuste üle isegi ei diskuteeritud, siis kedagi ilmselt väga huvitas, et ühinemist ei toimuks. Ametikooli juhi hinnangul tegi Põltsamaa linnavolikogu juba teist korda vale otsuse. Alles mõni aasta tagasi pakuti Põltsamaa linnale võimalust anda ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosa üle riigile. See ettepanek lükati tagasi põhjendusega, et sellise sammu astumiseks ei ole piisavalt infot. Selliste sammude tegemiseks pole kunagi piisavalt infot, vaid nende astumiseks peab jätkuma piisavalt julgust ja otsusekindlust, tunnistas koolijuht.
Linnavolikogu otsus nullis aastapikkused jõupingutused
Põltsamaa ametikooli juht ei jaga hirme, et koolide ühendamisel oleks gümnaasiumiosast saanud sisuliselt ametikool. Tema sõnul oleks tekkinud hoopis uus piirkondlik hariduskeskus, mille gümnaasiumiosas oleks olnud kaks eraldi suunda – üks oleks olnud orienteeritud ülikooli astumiseks valmistumisele ning teine suund ametioskuste omandamisele. Õpilastele oleks selline koolimudel andnud laialdasemad valikud.
Andrus Kompuse sõnul oli väga õige idee põhikoolide ja gümnaasiumiosade teineteisest eraldamise plaan, mis paneks põhikoolilõpetajat väga tõsiselt kaaluma, kas ta jätkab õpinguid gümnaasiumis või otsustab hoopis ametiõppe kasuks. Kompuse sõnul nullib hiljutine Põltsamaa linnavolikogu otsus ametikooli viimase aasta jõupingutused, kus nad said juba positiivset tagasisidet selle kohta, et õpetamise tase on koolis oluliselt paremaks muutunud. Ainuüksi ametikooliga seonduva info jõudmine nende noorteni, kes kaalusid või veel kaaluvad sellesse kooli astumist, paneb paljusid teistele valikutele mõtlema ja vähendab ametikooli astuvate õpilaste arvu.
Info koolis toimuvatest segadustest sunnib ilmselt ka mitmeid praegu Põltsamaa ametikoolis töötavaid õpetajaid ja teenistujaid oma tuleviku üle tõsiselt järele mõtlema, ehkki ühtegi vastavasisulist avaldust veel direktori lauale jõudnud ei ole. Tegelikult puudutab Põltsamaa ametikooli tulevik kogu Jõgevamaad, sest senine hariduspoliitka nägi ette, et igas maakonnas peab olema vähemalt üks ametikool.
Nõrgema tasemega õpilastele tuleb võimalused luua
Kahte väga erinevat kutsekooli juhtinud inimesena teab Andrus Kompus, kui erineva tasemega on tegelikult Tartu kutsehariduskeskus ja Põltsamaa ametikool. Tema sõnul poleks enamik Põltsamaa ametikoolis õppivaid noori Tartu kutsehariduskeskusse õppima pääsenud või oleks juba esimese poolaasta jooksul sealt välja langenud. Suures kutsekoolis pole nõrgema tasemega noortega kellelgi aega eraldi tegeleda.
</font>
Põltsamaa ametikoolis tegeldakse iga õpilasega väga põhjalikult ning see on andnud päris häid tulemusi. Põltsamaa ametikool oli valmis haridusministeeriumi pakutud Lõuna-Eesti erivajadustega noorte koolituskeskuse rolli kandma. Kompuse sõnul tagab ametikool nõrgema tasemega õppuritele kindlama tuleviku, kus nad ei jää hiljem kutseoskuseta inimesteks.
Ainuüksi majanduslikust aspektist lähtuvalt piisaks Eestis neljast ametikoolist asukohaga Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Narvas. Koolijuht märkis, et kui Eestis peetakse üleval ka ainult 50 õpilasega gümnaasiume, siis 200 õpilasega kutsekooli tasub kindlasti üleval pidada.
Tulevik sõltub riigi otsusest
Ametikooli juhi sõnul on nüüd põhjust karta, et ka PÜG jääb investeeringurahast ilma ning sealsed plaanitavad koolihoonete renoveerimisplaanid tuleb ilmselt kalevi alla lükata. Ehkki mingit väiksemat summat on poliitilise katuseraha näol võimalik kusagilt saada.
Ametikooli puudutavate investeeringute osas on Andrus Kompus välja pakkunud kompromissvariandi, kus korda võiks teha vähemalt õpilaskodu, kui kooli peahoone remondiks enam tõepoolest raha ei leita. Sellisel moel saaks luua korralikud tingimused ka erivajadustega õppuritele. Samas oleks ametikooli kompleks tarvis tingimata välja ehitada, sest pole võimatu, et PÜG-i ja Põltsamaa ametikooli ühendamise teema aasta-paari pärast uuesti lauale tõstetakse. Siis oleks hea kui ühendkooli loomiseks vajalikud investeeringud juba tehtud oleksid.
Andrus Kompus loodab siiski terve mõistuse võidule ning usub, et investeeringuid Põltsamaa ametikoolile jätkatakse plaanitud mahus. Projekt on ju selleks valmis ja raha olemasolul võiks kohe ehitushanke välja kuulutada ningsügisel saaks reaalsete ehitus-remonditöödega alustada. Põltsamaa ametikoolile on varasema otsusega eraldatud raha EL-i eelmisest finantsperioodist, mis tähendab seda, et need summad peavad 2015. aasta lõpuks kasutatud olema.
Trööstitud väljavaated
Kui Põltsamaa ametikoolile varem lubatud investeeringusummat ei eraldata, võib välja kujuneda olukord, kus õpilasi võetakse vastu veel vaid septembris algaval õppeaastal. See tähendab, et kõik kooli astuvad noored peavad saama kooli lõpetatud ja nii jätkub kooli tegevus veel 3,5 aastat. Seejärel tegevus lõpetatakse.
Tegelikult peab Põltsamaa ametikoolis õppetegevus mingil moel toimima veel vähemalt viis aastat, sest selline klausel tuleneb uue praktikakorpuse valmimisest tänavu aasta alguses. Teise variandina võidakse Põltsamaa ametikool liita näiteks Järvamaa kutsehariduskeskusega. Sisuliselt tähendaks selline samm ikkagi Põltsamaa ametikooli likvideerimist, sest õpilastepõua käes vaevlev Järvamaa Kutsehariduskeskus hoolitseb eelkõige oma kooli täituvuse eest. Praegusel juhul töötab Põltsamaa ametikoolis ca 60 inimest, kusjuures paljud neist on Põltsamaa linna elanikud. Sellise hulga töökohtade kadumine oleks väikese koha jaoks äärmiselt valus löök. Kompuse sõnul on Põltsamaa linnavolikogu otsus PÜG-i ja Põltsamaa ametikooli mitte ühendada väga lühinägelik, kus pole välistatud variant, et aastate pärast pole Põltsamaa piirkonnas enam ei ametikooli ega gümnaasiumi. Seda kartust kinnitavad juba mitmete aastate tagused Põltsamaa lähema ja ka kaugema ümbruskonna sündimuse numbrid. Pioneerina koolide ühendamisel oleks kindlasti ka PÜG tõsise investeeringusumma saanud. Nüüd on see lootus äärmiselt väike.
Selgus peaks saabuma juuni lõpuks
Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Jüri Sasi sõnul on investeeringute teema Põltsamaa ametikoolile ebaselge kuni jaanipäevani, kuni ministeerium olukorda analüüsib. Sasi sõnul peaks juuni lõpuks selgus saabuma. Ametikooli jätkamiseks on kaalumisel erinevad variandid. Ühe võimalusena võiks ametikool jätkata erivajadustega noortele kutseoskusi õpetava koolina. Praegu vajab analüüsimist, kas pedagoogiliselt on mõistlik koondada nii suur hulk õpi- ja käitumisprobleemidega noori ühte ametikooli.
Samuti kaalutakse Põltsamaa ametikooli ühendamise võimalust mõne teise kutseõppeasutusega. Sasi sõnul tuleb neil otsuste langetamisel lähtuda sellest, et Kesk-Eesti piirkonnast läheb väga palju inimesi ära, just noori. Seetõttu tuleb püüda ajas ette vaadata vähemalt kümme aastat. Seda tuleb hoolega kaaluda investeeringute tegemisel.
Põltsamaa ametikooli tänavu avatud uut praktikakorpust saab Sasi sõnul kasutada edaspidi ka eraldiseisva praktikabaasina. Nii saaksid seda praktikakohana kasutada ka kaugemalt tulnud kutsekoolide õppurid. Samuti on seal võimalik korraldada täiskasvanute täiend- ja ümberõpet.
Lõpliku otsuse tegemisel tuleb kaaluda, mis saab Põltsamaa ametikooli likvideerimise korral õpilastest ja õpetajatest. Kui Põltsamaa linnavolikogu oma otsuse uuesti üle vaataks ja koolide ühendamise kasuks otsustaks, oleksid tema isikliku arvamuse kohaselt investeeringud Põltsamaa ametikoolile tagatud.
TOOMAS REINPÕLD
