|
|
Kuigi haridus- ja teadusministeeriumi kutseõppeosakonna juhataja mõne nädala eest ütles, et Põltsamaa ametikooli saatus saab juuni lõpuks selgeks, pole seni veel lõplikku otsust langetatud. Kaalutakse jätkuvalt erinevaid variante ning ühe variandina võidakse kool ka Järvamaa kutsehariduskeskusega liita. Otsuse peab langetama haridusminister Jevgeni Ossinovski. |
Haridus- ja teadusministeeriumi kutseõppeosakonna juhataja Jüri Sasi sõnul oli minister Jevgeni Ossinovski puhkusel. Praegu on aga teada, et varem Põltsamaa ametikoolile lubatud investeeringud peatatakse. On kaalutud ka kooli jätkamist endisel viisil, kuid sel juhul tuleb kaaluda, kui kaua on seda mõtet teha.
Kaalutakse ühendamist Järvamaa kutsehariduskeskusega
Teise variandina on kaalumisel Põltsamaa ametikooli ühendamine mõne muu kooliga. Jüri Sasi sõnul sõltub ministri otsusest, millise eelnõu nad valitsusele esitama peavad. Esialgu on siiski kõne all jätkamine iseseisva koolina.
Sasi sõnul on praegu avalikkusele saadetud sõnum, mille kohaselt investeeringud Põltsamaa ametikoolile on peatatud, ent samas jätkatakse seal õpilaste vastuvõtmist. Kuuldused Põltsamaa ametikooli ümber valitsevast segadusest võivad aga tekitada olukorra, kus nii mõnigi, kes on kavatsenud sinna astuda, läheb igaks juhuks mõnda teise kutsekooli.
Jüri Sasi lausus, et kui võimalikud sisseastujad on valinud mõne teise kooli, siis selline olukord muudab ministeeriumile valikute tegemise lihtsamaks.
Kui läheb käiku koolide ühendamise variant, peab ministeeriumi kutseõppe osakonna juhataja tõenäoliseks, et Põltsamaa ametikool ühendatakse Järvamaa kutsehariduskeskusega, kus õpetatakse üldiselt samu erialasid, mida Põltsamaa ametikooliski. Seal ei koolitata vaid sotsiaaltöötajaid, kuid seda eriala on Järvamaa kutsehariduskeskuses lihtne avada, sest selleks pole tarvis teha kuigi suuri investeeringuid.
Uus praktikahoone kõikidele kasutada
Sisuliselt tähendaks see olukorda, kus Põltsamaale jääks alles vaid tänavu avatud praktikahoone, mida saaksid hakata kasutama kõik kutsehariduskeskused, kes seda vajavad. Lisaks saaks seal korraldada täiskasvanute täiend- ja ümberõpet ning mitmesuguseid kursusi. Sasi sõnul on ka Järvamaal õpilaste arv vähenenud, kuid sealse ametikooli õnneks on seal praeguseks investeeringud nii õppehoonetsse kui ühiselamutesse tehtud. Põltsamaa ametikoolil aga korralikke ühiselamuid ei ole. Algselt plaaniti rajada 250 ühiselamukohta, kuid praegu puudub sellise hulga kohtade järele vajadus, tegelikult kasutab Põltsamaa ametikoolis ühiselamut maksimaalselt 200 õpilast.
Tänavu oli põhikoolilõpetajaid üle riigi rekordiliselt vähe, see tähendab, et vajadus ühiselamukohtade järele väheneb veelgi. Jüri Sasi usub, et kui Põltsamaa ametikool ja Järvamaa kutsehariduskeskus liita, siis hakkavad Järvamaa kooli tehtud investeeringud ennast tasa teenima, sest sel juhul hakkaks seal õpilaste arv suurenema. Just tänu sellele, et õpetatavad erialad kattuvad. Põltsamaalt Paidesse on umbes 40 kilomeetrit, mis pole liiga pikk maa. Lõuna-Eestist pärit õppurite teekond kooli pikeneb muidugi märgatavalt, kuid samas makstakse pärast põhikooli kutseõppeasutusse õppima asuvatele noortele sõidukulud kinni.
Lõuna-Eesti erivajadusega noorte koolituskeskuseks?
Äsja lõppenud õppeaastal oli Põltsamaa ametikoolis ca 280 õpilast, ehkki riikliku koolitustellimuse kohaselt peaks neid olema 350. Arvestades kõiki kooli ruume ja õppebaase, peaks õppureid olema vähemalt 300, siis oleks mõttekas kooli üleval pidamist jätkata. Samas korrigeeritakse riiklikku koolitustellimust igal aastal, lähtuvalt reaalsest õpilaste arvust.
Põltsamaa ametikooli direktor Andrus Kompus on varem öelnud, et kool on valmis võtma haridusministeeriumi pakutud Lõuna-Eesti erivajadustega noorte koolituskeskuse rolli. Kompuse sõnul tagab ametikool nõrgema tasemega õppuritele kindlama tuleviku, kus nad ei jää hiljem kutseoskuseta inimesteks.
Ainuüksi majanduslikust aspektist lähtuvalt piisaks Eestis neljast ametikoolist asukohaga Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Narvas. Koolijuht märkis, et kui Eestis jätkavad tegevust ka ainult 50 õpilasega gümnaasiumid, siis 200 õpilasega kutsekooli tasub kindlasti üleval pidada.
Põltsamaa linnavolikogu otsus jätab kaks kooli rahata
Põltsamaa ametikooli edasine saatus võeti aga kõne alla just seetõttu, et õpilaste arv väheneb. Kui Põltsamaa linnavolikogu oleks langetanud teistsuguse otsuse ja Põltsamaa ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosa ning Põltsamaa ametikool oleks ühendatud, oleks olnud ametikoolis piisavalt õpilasi ja keegi poleks selle jätkamist kahtluse alla seadnud.
Jüri Sasi sõnul on ministeeriumis võetud vastu põhimõtteline otsus, et riik toetab neid omavalitsusi, kes korrastavad oma koolivõrgu. See tähendab gümnaasiumide ja põhikoolide lahutamist. Põltsamaa linn oma koolivõrku korrastama ei asunud ja seetõttu Põltsamaa ühisgümnaasiumile suure tõenäosusega raha ei eraldata.
Koolijuhi saatus selgub pärast kohtuotsuse jõustumist
Teatavasti on Põltsamaa ametikooli direktori Anrdus Kompus kohtu poolt süüdi mõistetud kelmuses, omastamises, dokumendi võltsimises ja selle kasutamises ning talle on selle eest karistus määratud. Lisakaristusena kohaldati Andrus Kompusele keeld töötada ühe aasta jooksul materiaalsete väärtuste korraldamise õigust omaval ametikohal. Jüri Sasi lausus, et kõigepealt tuleb ära oodata kohtuotsuse jõustumine ja seegi, kas see järgmise astme kohtus vaidlustatakse.
Kui kohtule vaiet ei esitata ja kohtuotsus on jõustunud ning vaide esitamise aeg möödunud, siis tuleb ministeeriumil asuda sellele probleemile lahendust otsima. Jüri Sasi näeb võimalust panna Põltsamaa ametikoolil direktori kohustused edaspidi näiteks Järvamaa kutsehariduskeskuse direktorile.
Jüri Sasi märkis, et kui minister puhkuselt naaseb, saabub suurem selgus ka Põltsamaa ametikooli osas.
TOOMAS REINPÕLD
