Alates 2010. aastast korraldab Kuressaare ametikool igal kevadel võistlust “Kokakunst Kuressaares”, kus võrdlevad oma teadmisi ja oskusi kokanduse eriala õppurid.
Põltsamaa ametikooli kokatöö ja toitlustuse eriala kutseõpetaja Merle Suurväli sõnul tingib Saaremaa võistluse ajastus, et pärast seda, kui neljanda kursuse kokandusõpilased on lõputunnistuse saanud, lähevad teise ja kolmanda kursuse õpilased Saaremaale võistlema.
Kõik koolid igal aastal ei võistle
See võistlus toimus tänavu juba neljandat korda ja sai teoks märtsi keskel. Eelmisel aastal Põltsamaa ametikooli õpilased sellel ei osalenud, sest just samal päeval oli Põltsamaa koolis kokaeriala õpilaste lõpupidu. Merle Suurväli lausus, et loomulikult minnakse võistlema kõige tublimatega, ent alati see ei õnnnestu, sest õpilased peavad ka ise olema nõus minema. On tulnud ette selliseidki olukordi, kus õpilane keeldub võistlema minemast, sest ei talu võistluspinget. Merle Suurväli sõnul on väljaspool oma kooli võistlemine hoopis midagi muud kui oma kooli köögis kulpi liigutada.
Saaremaale on kutsutud võistlema kõikide nende ametikoolide esindused, kus kokaeriala õpetatakse, kuid päris kõik koolid igal aastal seal ei osale. Suuremad koolid olid välja pannud kaks võistkonda. Põltsamaa ametikooli esindasid teise kursuse õpilane Triinu Zarinova, kes saavutas kolmanda koha, ja kolmanda kursuse õpilane Anne-Mari Talvet, kes tuli neljandale kohale.
Esiplaanil meeskonnatöö
Võistlus toimus kahel päeval, kus esimesel päeval võistlesid teise ja järgmisel päeval kolmanda kursuse õpilased. Võistkonnad olid kaheliikmelised ning partneri otsustas loos. Näiteks võistles Triinu Zarinova koos Tartu kutsehariduskeskuse õpilasega. Kuressaare ametikool on esiplaanile seadnud meeskonna- ja koostöö. Meeskonnatöö on välja toodud lausa Kuressaare kooli logol.
Merle Suurväli lausus, et loosist sõltub väga palju, sest kui üks partneritest on tugev võistleja ja teine mitte, siis üldiselt head tulemust loota pole. Lisaks sellele peavad juhusliku valiku alusel kokku sattuvad võistlejad suutma teha head koostööd.
Kuressaare võistlusel on ette antud põhitooraine ning ülejäänud toiduained moodustavad nn pimekorvi. Teise kursuse õpilaste võistlusel oli põhitooraineks kala või kana hakkmass. Kumb põhitooraine ühele või teisele võistkonnale sattus, seegi selgus loosimise tulemusena. Magustoit tuli koostada kõrvitsat ja kohupiima omavahel oskuslikult kokku sobitades. Konkreetse menüü pidid võistlejad ise koostama ja omavahel kokku leppima.
Hinnati ka jääkide kasutamise oskust
Kolmanda kursuse õpilastel oli ette teada, et neil tuleb kalaroog valmistada. Küll ei teadnud nad, millist kala neil puhastada ja toiduks teha tuleb. Seekord osutus selleks kalaks haug, mille juurde võis lisandeid vabalt valida. Haugist tehti kalarulli, kalašnitslit või muud toitu.
Võistlejaid hindas kolmeliikmeline žürii, mille liikmed köögis ringi liikusid ning õpilaste tegevusel silma peal hoidsid. Muu hulgas hinnati ka õpilaste oskust kalajääke ära kasutada. Näiteks vaadati, kas õpilased oskavad kalajääkidest valmistada puljongit, sellest omakorda kastet teha jm.
Hinnati ka töövõtteid, ohutus- ning hügieeninõuetest kinnipidamist. Toidu valmistamiseks ning selle serveerimiseks oli aega kolm tundi. Kui hilinemine ületas kümne minuti piiri, langes võistkond konkurentsist välja. Kõiki roogi tuli valmistada kolm portsjonit, lisaks üllatusroog. Teise kursuse üllatusroaks oli kissell, kolmanda kursuse üllatusroana tuli omavahel sobitada pannkoogid ja õun.
Paar-kolm võistkonda paraku etteantud ajalimiidi sisse ei mahtunud. Merle Suurväli sõnul Põltsamaa õpilastel natuke ka vedas, sest nad olid just eelnevalt haugist roogade valmistamist harjutanud.
Kutseõpetaja sõnul on Saaremaal väga tore võistlemas käia ja neid võetakse seal alati soojalt vastu.
i
TOOMAS REINPÕLD
