Põltsamaa Ametikooli katlamaja renoveeritud

Põltsamaa Ametikooli õpilased ja õpetajad ei pea enam külmal talvel hirmu tundma, et ühel päeval tuleb istuda kütmata  ruumides, sest kooli katlamaja sai täielikult renoveeritud ning soojatrassid uuendatud.

Katlamaja renoveerimistööd koos trasside uuendamise ja soojussõlmede rajamisega läksid maksma ligikaudu 15 miljonit krooni. Renoveerimistöid rahastati Euroopa Liidu ja Eesti riigi toel.

Põltsamaa Ametikooli direktor Viive Kibena lausus, et lõppenud külm talv oli parimaks tõestuseks sellest, kui tähtis on katlamaja ja küttesüsteemide tõrgeteta toimimine.  

Hooned said uued soojussõlmed

Põltsamaa Ametikooli direktori sõnul alustati renoveerimistööde ettevalmistamist tegelikult juba ülemöödunud aasta sügisel. Esmalt tuli leida projekteerija, kes renoveeritava katlamaja projekti koostab. Vana katlamaja ümberprojekteerimine osutus päris keerukaks ülesandeks ja sellele kulus 3-4 kuud. Projekti koostas AS K&H. Eelmise aasta kevadeks jõuti niikaugele, et võidi ehitushange välja kuulutada.

Huvi ametikooli katlamaja renoveerimise vastu tundis paarkümmend firmat, nõuetekohaselt vormistatud dokumendid  laekusid 13 firmalt. Parima pakkumise esitas tellijale Volmreks Ehitus, kes ka hanke võitjaks kuulutati. Ehitusfirma poolt juhtis objektil töid Toomas Lepik, ehitustöödega alustati eelmise aasta mais.

Lisaks katlamaja renoveerimisele vahetati ka vanad soojustrassid uute eelisoleeritud torudest koostatud trasside vastu välja ning kõigisse köetavatesse koolihoonetesse rajati soojussõlmed. Viive Kibena sõnul vahetatakse edaspidi kõigis koolihoonetes välja ka vanad radiaatorid koos torustikega vastavalt hoonete renoveerimise järjekorrale.  

Uuenenud katlamaja töötab automaatrežiimil

Koolijuhi sõnul on igasuguste hangete koostamise juures väga palju juriidilisi nüansse, mistõttu võeti nende küsimuste lahendamisel appi Riigihangete Keskus. Katlamaja renoveerimisega seotud probleemide lahendamisel panid õla alla ka haridusministeeriumi riigivara osakond ja koolikorraldusosakond ning veel mõned koostööpartnerid. “Kogu see ettevõtmine oli ühe suure erinevatest osapooltest koosnenud meeskonna ühistöö,” toonitas Viive Kibena. Hakkepuiduga köetava katlamaja tarvis osteti ka enam kui 700 000 krooni maksma läinud kopp-laadur. Katlamaja töötab automaatrežiimil ning tõrgete ilmnemisel jõuab selle kohta signaalhäire ühe kooli tööaja mobiiltelefonile. Ametikooli uuenenud katlamajale on ehitaja andnud kolmeaastase garantii.

Seadusest lähtuvalt tuli ka hakkepuidu tarnija leidmiseks välja kuulutada riigihange. Selle võitis Reinpaul OÜ Väike-Maarjast. Väiksemaid hakkepuidukoguseid on ostetud ka ümberkaudsetest saekaatritest.

Kui olnuks võimalik vana katlamaja oma endisel kujul säilitada, siis selle oleks võinud tulevastele põlvedele muuseumieksponaadina säilitada. Sellegipoolest vedas see päevi näinud katlamaja kooli soojaga varustades tänasesse päeva välja. Seda muidugi tänu paljude majandusmeeste ja koolitöötajate suurtele jõupingutustele, sest katlamaja tuli alatasa remontida ning leida selleks võimalusi muude tööülesannete kõrvalt ja sageli magamata jäänud öötundide arvelt. Paremas olukorras polnud ka küttetrassid, mille kohal maapinnal kevadeti veel enne lume lõplikku sulamist sinililli õitsemas võis näha. Lahti kaevatud soojustrassil võis aga lausa käega toru küljest tükke lahti murda.

Ent Põltsamaa Ametikooli katlamaja oli suuremahuliste renoveerimistööde juures alles algus. Järgmise  suure etapina läheb renoveerimisele praktikalabor. Ülejärgmisel aastal on plaan alustada renoveerimistöödega Põltsamaa Ametikooli peamaja ning ühiselamu nüüdisajastamisega. Kõik Põltsamaa Ametikoolis kavandatud renoveerimistööd peaksid lõpule jõudma 2013. või 2014. aastal.

iii

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus